"Usaldusväärsus on kindlasti sellevõrra pihta saanud," nentis Sutt eile avalikuks tulnud dokumendifotode allalaadimise saaga taustal riigi andmekaitse suhtes.

Et seda parandada, on tarvis suunata kübervaldkonna ajakohastamisse ja edendamisse raha. Kui paljust käib jutt ja mis sellega siis peale hakatakse?

"Täna otsustasime konkreetselt ühe summa, mis on suurusjärgus pool miljonit ja millega me kiirendame vanemate süsteemide asendamist," märkis Sutt peale pressikonverentsi. "Tervikpakett - selle me räägime läbi siin lähemate nädalatega ja tuleb siis 2022 eelarvega koos. Aga kindlasti me räägime miljonites, mitte sadades tuhandetes."

Sutt märkis, et kui rääkida küberkulutuste sihttasemest, siis hea praktika kohaselt on see tavaliselt kuskil 15% IT-eelarvest. Ta selgitas, et praegu vaadatakse üle metoodikat, kuidas selleni jõuda. Nagu ta ka pressikonverentsil märkis, on soov jõuda laialdasema kokkuleppeni lausa rahvusvahelisel tasemel.

Oht fotode kuritarvitamiseks on olemas

Kuigi dokumendifotod teadaolevalt kolmandate osapoolteni ei jõudnud, siis tuli Sutil siiski nentida, et pisike tõenäosus probleemsete juhtumite esilekerkimiseks on endiselt olemas.

"Algeliste dokumendivõltsingute risk on olemas, aga see on väga-väga väike," märkis minister ning lisas, et kui keegi on kursis asjaoluga, et tema identiteeti on kasutatud ebaausateks tegudeks, tuleb neil ühendust võtta Politsei- ja Piirivalveametiga.

Küsides Sutilt, kas intsidendi käigus riivatud inimestel on oodata ka mingisuguseid hüvitisi riigilt, vastas too järgmist: "Kõige suurem asi, mida riik saab teha ja mida mina pean väga oluliseks, on see, et meie e-riik ja ühiskond on küberturvalised."

Kuidas on aga edenenud uurimistoimingud?

Kuna Delfi toimetuses töötavate isikute näitel domineeris Politsei- ja Piirivalveametilt saadud meiliadressaatide seas täna naissugu, kerkis esile küsimus - kas küberpahalane sihtiski naisi? On ka teada, mis motiivil kogu ettevõtmine käsile võeti?

Et kuulda, mida Sutt vastas, viska pilk peale artikli päises olevale videole!