Haigestumuse kasv on seotud nii deltatüve levikuga kui ka ürituste korraldamistega, uute juhtumite arv suurenes nädalaga 70% võrra, teatas täna terviseamet.

Teadusnõukoda koguneb taas järgmise nädala hakul ja jutuks tuleb muidugi ka sügisene tegevuskava. Koja juhi Irja Lutsari sõnul tuleb vaadata suurt pilti ning mõista epideemia kulgu teiste riikide näitel.

Näiteks Hollandis, Maltal ja Indias oli nakatumine juuli esimeses pooles kasvutrendis, ent nüüd on järsult vähenemas. "Püüan aru saada sellest, miks paljudes riikides on tekkinud väga kiire tõus, aga paljudes riikides on see kiire tõus keeranud ka alla," ütles Lutsar.

Samuti tuleb tema sõnutsi mõista, mida nakatumine praeguses situatsiooni tähendab. Aasta tagasi polnud meil veel vaktsiine, ent selleks sügiseks on märkimisväärne osa rahvastikust vaktsineeritud, paljud haiguse läbi põdenud või mõlemat. Seetõttu on olukord hoopis teistsugune kui eelmisel sügisel, hindas Lutsar. Eestis augustikuus tehtav uus reoveeuuring peaks näitama ka, kui paljudel inimestel on viiruse antikehad.

Teadusnõukoda teeb otsused järgmiste võimalike sammude kohta lähinädalate olukorra põhjal. Liiga kiiresti rangemaid soovitusi Lutsari sõnul ei anta. Pigem tuleks hetkel keskenduda vaktsineerimisele ja koroonatõendi laialdasele kasutuselevõtule. Koroonatõend näitab, et inimene on haiguse vastu vaktsineeritud, saanud läbipõdemisega immuunsuse või tal on koroonatesti negatiivne tulemus.

"Ei tasu võtta mõtet, et ma olen vaktsineeritud ning ma haigeks ei jää. Sõltumata vanusest, nakatuda võib ikkagi. Vaktsiinid tehti ennekõike selleks, et ära hoida rasket haigust," selgitas Lutsar asjaolu, et ka vaktsineeritud inimesed võivad haigestuda.

Ta soovitas, et iga väiksemagi haigussümptomi puhul – nohu, köha või kurgu kriipimine – tuleks ennetamise mõttes teha kiirtest ja hoiduda suurematest koosviibimistest.