Sajad tuhanded vaktsiinidoosid seisavad. Aegu inimestele süstimise tarvis aga ei avata. Eesti elanikkonna vaktsineerituse tase on Euroopa Liidu madalamaid. Täna pole enam isegi piisavalt aega, et praegu esimest süsti tehes töö- ja kooliaasta alguseks septembris täiskaitse saavutada. Kuid ei vaktsineerimise korraldajate seas ega valitsuses ei näi kellelgi mingit probleemi pilla-palla olukorra suhtes olevat. Samas tuleb peale kolmas koroonalaine, tänased nakatumisnumbrid on juba 200 juures. Delfi „Erisaate“ liinil on sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, kes ütleb, et valitsus kihutab tegevusetusega kinnisilmi vastu koroonatsunami lähenevat seina. Muuhulgas ütleb Ossinovski, et piirangutest vaid vaktsineerimata inimestele ei pruugi varsti enam piisata. Saatejuht on Raimo Poom.
1x
00:00

„Nigel lugu on ja natuke koomiline on juuli lõpus korrata sõnu, mida rääkisin märtsis-aprillis,“ alustas Ossinovski. „Tollal räägiti põhiliselt seda, et muidu on kõik hästi, aga vaktsiini on vähe. Tollal tõesti oli seda vähe. Aga ma ise rääkisin sellest, et ühel päeval jõuab kätte ka see, kui peame olema organisatoorselt ja ühiskonnana valmis selleks, et vaktsiini on palju rohkem ja hakkava otsa saamad need, kellele seda süstida. Näeme, et ettenägelikkust ja laiemat planeerimist niivõrd tähtsas protsessis on olnud kohutavalt vähe. Probleeme kas lahendatakse või ignoreeritakse nende tekkimise järjekorras,“ hindas ta olukorda.

Ossinovski väljendas tänast vaktsineerimise olukorda vaadates suurt skeptsist, kas sügisel on võimalik üldiste piirangute kehtima panemist enam vältida. „Võtame küsimuse, kas kolmandas laines õnnestub vältida üleüldiseid piiranguid, nagu nägime kevadel, siis võtmeküsimus on eakate vaktsineerimine, kuna nad on kõige suuremas riskirühmas, võivad kõige enam sattuda haiglatesse, haiglad koormatakse üle.. Meil on olukord, kus pole aprilli lõpu eesmärk saavutatud! See oli madal eesmärk, et 70% 70+ vanuses inimesi oleks vaktsineeritud. See tähendab, et meil on selles earühmas 100 000 inimest kaitseta. Lähme kolmandale lainele vastu sedasi, kus risk samaks stsenaariumiks, mis toimus kevadel on väga-väga suur. Kuid see töö on praktiliselt tegemata,“ sõnas Ossinovski.

„Samamoodi kevadel rääkisime sellest, et venekeelse elanikkonna osas tuleb pingutada, teistmoodi lahendusi pakkuda. Räägiti, et Ida-Virumaale tehakse eraldi vaktsineerimisprogrammi. No ei ole! Tegelikult pole mitte midagi,“ oli poliitiku karm hinnang.

„Aasta tagasi Kaja Kallas opositsioonijuhina rääkis, kuidas Jüri Ratas lasi suve luhta, tegeles tiluliluga, kus oleks pidanud valmistuma uueks laineks. No see suvi näitab, et täpselt samaoodi minnakse kinniste silmadega vastu seina,“ märkis Ossinovski peaministri ja tema meeskonna kohta.

Rääkides vaktsineerimise seisudest tõi Ossinovski välja mitu näidet, kus regioonides on tekkind suured ebavõrdsuse käärid. Niisugust olukorda ei saa seletada tema sõnul muul moel, kui korraldusliku suutmatusega.

„Ida-Virumaa on meil kõige kehvemate näitajatega. Kuid ma ei piiraks enam ennast sellega. Võtame näiteks Võrumaa. Seal on 80+ vanustest vaktsineeritud 63% ehk 40 protsenti sisuliselt on samamoodi kaitseta. Ebavõrdse hõlmatusega kohti on nüüd tekkinud palju rohkem. See on selge peegeldus ebasüsteemsest juhtimisest,“ viitas ta.

„Mida see tähendab? Loomulikult on Ida-Virumaal nakatumised madalad olnud, aga kõik, kes seda paika teavad, teavad, miks see nii on. Praegu on suvilahooaeg, inimesed on puhkustel. Kui need läbi saavad, siis inimesed lähevad oma suurtesse kollektiividesse tagasi. Ja eelmise aasta nn teine minilaine algas ju tegelikult septembris Ida-Virumaalt suurte kollektiivide pealt – kaevandused, kus on mitusada inimest korraga tööl. Arvestades madalat vaktsineerituse taset seal piirkonnas on raske ette kujutada, et seda seekord ei juhtuks.“

Samamoodi on täiesti seletamatud käärid noorte vaktsineerimise osas. Ossinovski ei olnud kindel, et valitsuse lootus koolid turvaliselt avada ja avatud hoida täitub.

„Loota võib igasuguseid asju. Nagu Angela Merkel oma viimasel pressikonverentsil viimati ütles, et loodetavasti on kõik tänaseks aru saanud, mida tähendab eksponentsiaalne kasv. Mulle tundub, et Eesti valitsejatest pole sellest veel paljud aru saanud. Akadeemik Krista Fischeri mudelid näitavad, et augusti lõpuks on meil heal juhul 500 nakatumist päevas, halvemal juhul 1000 päevas. Siis sellisel juhul ei mängi enam suurt rolli, kas koolides on esimese süsti saanud kolmandik või pool õpilastest.“

Ossinovski rõhutas: „Justnimelt enam.“.

„Sest ka [noorte vaktsineerimise] protsessiga on paraku hiljaks jäädud. Need sammud, mis lähemate päevade jooksul vaktsineerimise osas paremuse poole tehakse, kindlasti annavad septembrikuus mingisuguse pisikese kukesammu paremuse poole, kuid suures pildis enam seda ära ei hoia. Me peame sellega arvestama ja rakendama hoopis teistsugust juhtimist selles kontekstis.“

„Konkreetsemalt õpilatse vaktsineerimine on üks näide, kus on korralduslik läbikukkumine jälle ilmselge. Võtame 12-15 aastaste vaktsineerimise näitajad. Tartus on 35% saanud vähemalt ühe süsti. Saaremaal aga 6% nagu ka Ida-Virumaal. Kui Ida-Virumaal võib öelda, et vanemad ei taha, siis Saaremaal seda öelda ei saa, sest seal on üldiselt näitajad väga kõrged. Kuidas siis niisuur erinevus on tekkinud? Siis loomulikult on vastus selles, et paljudes maakondades on vaktsineerimine perearstide õlul ja nad on läinud suvel täiesti väljateenitud puhkusele, mis on aga ette teada olnud. Ei suudetud seda küsimust lahendada teisi teenusepakkujaid kasutades ja asja organiseerides.“

Seetõttu ennustas ta algavalegi kooliaastale probleeme. „Kui me laiema epideemia juhtimise osas lähima paari nädalaga midagi ette ei võta, siis ka see kooliaasta saab olema kaunis kannatusterohke.“

Kui sügisesse ja kolmanda laine peale peame juba vägagi mustade toonidega vaatama, siis tekib küsimus, kas kogu sellest debatist, et vaktsineeritud võiksid saada rohkem vabadusi piirangute osas, on enam kasu. Juhul, kui suures osas senini vaktsineerimata ühiskonda tabab korralik nakatumiste laine, poleks üldiste piirangute eest kellelgi pääsu.

Ossinovski jagas seda muret, sest nägi koroonatsunami tulekut. „Meie praeguse valitsuse debatti koroona kontekstis on iseloomustanud katse otsida mugavaid väljapääsuteid selleks, et pärisjuhtimist vältida. Vaktsineeritute õiguste debatis on palju moraalseid ja juriidilisi küsimusi, mis on olulised. Kuid nende vaidluste praktiline väärtus hakkab kahanema. Suurematel üritustel, üksikutes kohtades, kus vaktsineerimispassi kontrolliga võiks olla suurem osalejate piirarv, seal võib seda käsitleda ja kasutada. Kuid suur pilt on see, et tsunami on tulemas. Ja kui see on tulemas, siis tuleb kogu ühiskond selleks ette valmistada. Ka need, kes on kaldast kaugemal, saavad lõpuks sellega pihta, kui ettevalmistusi pole tehtud.“

„Arutelu on jäänud hilja peale, täna enam ei päästa see kedagi. Fundamentaalne küsimus on lisaks ka see, millele pole teaduski veel lõplikku vastust andnud, et mis see vaktsiinide efektiivsus deltatüve kontekstis on. Just leviku pidurdamisel. Tõsi ja selge on see, et raske haiguse ja haiglasse sattumise vastu kaitseb vaktsiin inimest ennast küll. Aga näiteiks Iisraeli uuringud näitavad esialgselt, et haiguse edasi kandumise suhtes vaktsineeritutelt on deltatüvi tõhusam. See tähendab, et vaktsiin on vähemtõhusam,“ seletas Ossinovski.

Ta tõi näite, mis see tähendab. „Näiteks tulevad vaktsineeritud inimesed tulevad kokku, peavad pidu. Sealt võivad nad haiguse külge saada, keegi neist raskelt haigeks ei jää. Kuid nad lähevad oma kodudesse, kus on vaktsineerimata vanainimene ja tulemust teame me ette. Veelkord, kolmas laine tuleb kõikide jaoks. Nii vaktsineeritute kui vaktsineerimata inimeste jaoks ja seda tuleb omale meelde tuletada.“