Euroopas on püütud inimesi präänikuga vaktsineerima meelitada, aga nüüd haaratakse mõnel pool piitsa järele

Samal ajal, kui vaktsineerimine Euroopas näitab aeglustumise märke, püüavad riigijuhid leida kiiresti vastuseid vaktsineerimise järgmise faasi kohta: kuidas veenda kodanikke end süstida laskma.

Inimesi vaktsineerima meelitamiseks pakutakse erinevaid präänikuid alates rahast kuni erinevate tasuta üritusteni, vahendab CNN.

Nüüd, kui levimas on deltatüvi, mis ähvardab uute karantiinimeetmetega, haaravad mõned riigijuhid prääniku kõrval ka piitsa järele.

Täna varahommikul Prantsusmaal vastu võetud seadus nõuab tervisepassi, mis tõendab vaktsineerimist või hiljuti tehtud negatiivset testi, et siseneda restoranidesse ja baaridesse ning sõita pikamaarongides või lennata lennukiga.

Kreeka, mis on silmitsi nakatumise kasvuga, mis ähvardab riigi elutähtsat turismitööstust, läks juuli keskel sammu kaugemale ja keelas vaktsineerimata inimestel restoranides, baarides ja kinodes siseruumides viibida. Tervishoiutöötajatele muudeti vaktsineerimine kohustuslikuks.

Itaalia, mis muutis vaktsineerimise tervishoiu- ja apteekide töötajatele kohustuslikuks juba aprillis, teatas neljapäeval, et kehtestab samuti piirangud siseruumides viibimisele, kui puudub tõend immuunsuse kohta.

Vaktsineerimata inimeste teatud kohtadesse mittelubamine on värskeim mitmetest piirangutest, mis olid kunagi Lääne demokraatiates mõeldamatud. Need sammud on esile kutsunud proteste ja debati selle üle, kas vaktsineerimine tuleks jätta vabaks valikuks või muuta ühise kasu nimel kohustuslikuks.

Pole ka kindel, et inimeste vaktsineerima sundimine töötab.

Näiteks Pariisis võttis laupäeval koroonameetmete vastasest meeleavaldusest osa üle 160 000 inimese.

Ekspertide sõnul on keeruline kindlaks määrata, milline on koroonaviiruse tõendite mõju vaktsineerimisele, sest selliste meetmetega kaasnevad tavaliselt meediakajastus ja rohkem arutelu, mis võib olla samuti põhjus, miks inimesed rohkem vaktsineerima lähevad.

Prantsusmaal tekitas teade vaktsineerimistõendite nõudma hakkamisest küll vähemalt lühiajalise vaktsineerimise kasvu.

Prantsusmaa Euroopa asjade minister Clément Beaune ütles, et vaktsineerima registreerujate arvu kasv näitab, et päriselt vaktsineerimise vastu on väga väike vähemus.

Mõnedes riikides ulatub vaktsineerimisvastasus aastate taha. Tuleb aru saada selle põhjustest, mitte mõista inimesi hukka ignorantsuse ja isekuse eest.

Euroopa Liidus on vaktsineeritud umbes 55% kõigist täiskasvanutest, mis tähendab, et eesmärgist, 70 protsendist juuli lõpuks ollakse maha jäänud.

Prantsusmaal moodustavad 10-29-aastased üle poole uutest juhtumitest. Ka Saksamaal on noorte osakaal positiivsete juhtumite hulgas suur.

Saksa poliitikud on lubanud maskikohustust mitte kehtestada ja ka selliseid vaktsineerimiskampaaniaid nagu naaaberriikidres ei ole korraldatud, kuigi mõnedes liidumaades saavad vaktsineeritud baaridesse ja restoranidesse ilma hiljutise negatiivse testitulemuseta.

Ka Saksamaal hakkab nakatumine noorte hulgas kasvama ning vaktsineerimine on aeglustunud.

Inglismaal, kus nakatumine on praegu üks suuremaid maailmas, leevendas peaminister Boris Johnson piiranguid eelmisel esmaspäeval, teatades samas, et täielik vaktsineerimine on septembri lõpuni ööklubidesse sisenemise tingimus.

Briti valitsus kaalub vaktsineerimistõendi ettenäitamise kohustuslikuks muutmist kõigil üritustel, kus on üle 20 000 külastaja.