Traumade ja õnnetusjuhtumite vältimiseks peaksime aga sõltumata aastaajast ja enda tegemistest või harrastustest igal juhul meelde tuletama vajalikud teadmised, kuidas halvima vältimiseks vajadusel kiiresti abi saada. See aitab ära hoida olukorda, kus vale käitumine ja vajaliku info otsimine probleemi veelgi süvendada võivad. Kuigi mitmed traumad on omal käel või pikema ooteajaga ravitavad, nõuab ootamatu ja raske tervisehäda märksa kiiremat tegutsemist. Selle suve esimesel poolel on paljud õnnetused olnud seotud jäseme- ja peatraumadega, millega käib kaasas märksõna alkohol. Samuti on võrreldes eelmise aastaga kasvanud traumade arv, mille märksõnadeks on kõht, nõrkus, hingamishäired, üldine halb enesetunne ja valu rinnus.

Millal ja kuhu abi saamiseks pöörduda?

Häirekeskuse koostöö korraldamise ekspert Pille Saar sõnab, et väiksemate traumade korral saab inimene vajaliku abi oma perearstilt ja töövälisel ajal perearsti nõuandeliinilt 1220. Sellistel puhkudel osatakse anda ka edasisi nõuandeid. Samuti on häirekeskusel koostööleping perearsti nõuandeliiniga, kes helistaja vajadusel 112 numbrile edasi suunab ja vastupidi. Näiteks trauma, millega ei kaasne vigastatud kehaosa tugevat paistetust, kuju muutust ega liikuvuse piiratust, kuulub perearstide valdkonda. Vastupidisel juhul tuleb aga pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kuhu tihti suudabki inimese kõige operatiivsemalt transportida just kiirabi. Paljudel juhtudel määrab ka ühe ja sama probleemi intensiivsus. Näiteks on äge seedetrakti verejooks kindlasti kiirabi ja EMO pärusmaa.

Saare sõnul ei ole vaja kiirabi kutsuda näiteks enda kehalt puugi leides (selleks on võimalik apteegist spetsiaalsed puugi eemaldamise tangid soetada) ega ka kerge nohu või kurguvalu korral. Samuti ei lähe katkise sõrmeluu puhul tarvis kolmeliikmelist täisvarustuses kiirabimeeskonda haiglasse transportimiseks.

„Kui on oht kellegi elule ja/või kannatanu ei suuda pärast õnnetust iseseisvalt liikuda, tuleb kutsuda kiirabi. Kindlasti on vaja kutsuda kiirabi juhul, kui inimese süda või hingamine on seiskunud, liiklusõnnetuses on kannatanuid, keegi on kõrgelt kukkunud või inimese enesetunne läheb kiiresti ja järsult halvemaks. Samuti juhul, kui lapsel tekivad palavikust krambid või kui palavik püsib pidevalt üle 38,5 °C ja tuleb tagasi kohe, kui ravimi mõju on üle läinud. Kui inimene on kahevahel ega ole täiesti kindel, soovitame pigem valida number 112,” rõhutab Saar.

Ka kodusest esmaabipakist võib palju abi olla

Saare sõnul sõltub emaabipaki sisu inimese vanusest, laste olemasolust ja sellest, kas käiakse reisimas või üritustel. Üldiselt võiks see aga kindlasti sisaldada:

• regulaarselt tarvitatavad ravimeid;
• peavalu ja palaviku alandajaid, näiteks ibubrofeeni ja/või paratsetamooli;
• käsimüügist saadavat allergiaravimit;
• ninaspreid, et ootamatu ninakinnisus reisi ei rikuks;
• kõhuvaevuste vastu näiteks Espumisani, Enteroli või Gefilust;
• erineva suurusega plaastreid;
• tsinksalvi;
• desinfitseerivat lahusust;
• rullsidet;
• päikesekreemi;
• pantenooli või aaloegeeli päikespõletuse vastu või põletusvastast geeli;
• hügieenilist huulepulka;
• sääsetõrjet;
• putukammustustele saialilletinktuuri.

Erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novakov: võimaldame raskemate traumade korral operatiivset abi

„Tõsiste traumade korral saab Eestis ja eriti Tallinnas operatiivset abi EMOst. Kehtib ka lihtne reegel, et kiirabi on eeskätt sõiduk, mis on spetsiaalselt disainitud vigastatud inimese haiglasse transportimiseks juhul, kui ta ei suuda ise pärast õnnetust liigutada. Kui patsient on tõukerattaga kukkunud ja suudab püsti tõusta, ei ole kiirabi järele vajadust. Näiteks kui inimene on tõukerattaga käe katki kukkunud ja suudab tulla kohale iseseisvalt, ei pea kiirabi kutsuma. Kui aga kukkumise tagajärjeks on reieluu murd või lahtine luumurd, ei saa ükski teine auto teda haiglasse toimetada. Sel juhul läheb vaja kiirabiraami, spetsiaalseid lahaseid ja teatud kiiretoimelisi valuvaigisteid. Raske vigastuse korral toob kiirabi alati inimese meie juurde,” ütleb erakorralise meditsiini keskuse (EMO) juhataja Vassili Novak ja lisab, et teine põhjus kiirabi kutsumiseks on ülitugev valu näiteks õla piirkonnas, mille tõttu inimene samuti iseseisvalt liikuda ei suuda. „Olgugi et õlg kõndimisel ei osale, võib valusündroom olla nii tugev, et inimene ei suuda seetõttu liikuda. Meil saab inimene mõistliku aja jooksul arstliku ülevaatuse ja diagnostika, teeme röntgenipilte ööpäevaringselt. Selle varasem nimetus on traumapunkt, mille kabinett on EMO koosseisus,” ütleb Novak.

Kui inimesel tekib näiteks kell 3 öösel sõrme- või varbaluumurd ja see tugevat valu ei tee, ei ole Novaki sõnul tegu ajakriitilise probleemiga ning sõltuvalt asukohast võib olla kokkuvõttes parem pöörduda EMOsse valgel ajal, tarvitada enne valuvaigistit ja hoida kätt või jalga neutraalses asendis, mis lisakoormust ei põhjustaks.

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.