Rootsi on tulirelvadega seotud vägivalla statistikas edestanud Itaaliat ja Ida-Euroopat, kirjutab Iltalehti. Euroopas on just Rootsis kõige enam tulirelvadega seotud vägivalda, ütleb Rootsi kuritegevuse ennetamise nõukogu Brå hiljutine uuring.

Brå uurija Klara Hradilova-Selini sõnul ei ole sellist tõusu mujal Euroopas nähtud Rootsi on tõusnud Euroopa statistika tippu. 2020. aastal teatati Rootsis kokku 124 surmaga lõppenud vägivallajuhtumist. Tulistamise tõttu sai surma 48 inimest. Võrdluseks: 2011. aastal teatati Rootsis 17 tulistamissurmast.

Tulirelvadega seotud vägivallal on palju põhjuseid. Brå uuringus on kirjas, et surmaga lõppeva vägivalla peamisteks põhjusteks on ebaseaduslik uimastiturg ja kuritegelikud jõugud.

Rootsi politseijuht Anders Thornberg põhjendab vägivalda lõhestunud kogukondadega linnapiirkondades, mis kannatavad sotsiaalsete ja majanduslike probleemide all. Rootsi politsei hinnangul on riigis praegu 60 piirkonda, kus peamine elanikkond sündis väljaspool Rootsit või kellel on välismaised vanemad. Thornbergi sõnul on see puuduliku integratsiooni tulemus. See tähendab, et suur hulk inimesi on Rootsi ühiskonnast välja jäetud.

Helsingis töötav immigratsiooni ja integratsiooni eriuurija Pasi Saukkonen peab organiseeritud kuritegevust Rootsis suureks probleemiks. Ta nõustub Thornbergiga ka tema arvates on kõige probleemsemad piirkonnad just need linnaosad, kus elab palju sisserändajaid. Saukkoneni sõnul ei saa olukorras süüdistada ainult sisserändajaid, kuna kuritegevus on seotud ka kõrge tööpuudusega ning madala haridustaseme ja madalate sissetulekutega.

Ka Helsingis muutub olukord tumedamaks

Helsingi politsei inspektor Markku Heinikari sõnul leidub ka Helsingis kuritegelikke rühmitusi, kuhu kuulub nii kohalikke inimesi kui ka välismaalasi. Heinikari ütleb, et rühmitustel on sageli kindlad omadused, näiteks koosnevad välismaise päritoluga kuritegelikud rühmad sama riigi päritoluga inimestest.

Inspektori sõnul on uimastitarbimine suurenenud. Kui varem konfiskeeriti väiksematelt diileritelt 10 grammi kanepit, siis nüüd konfiskeeritakse juba 100 grammi. Kindlasti on suurenemise üheks põhjuseks veebipõhine narkokaubandus, mis muudab uimastite hankimise lihtsamaks,” ütleb ta.

Kuigi Helsingis on olukord tõsisemaks läinud, ei ole Heinikari sõnul olukord Soomes nii hull kui Rootsis. Ta nendib, et hetkel ei saa olukordi võrrelda, kuid rõhutab, et Soome peab olema valvas ning olukorral silma peal hoidma.