Eestis on tänaseks umbes 45 protsenti 12-aastastest ja vanematest inimestest vähemalt ühe kaitsesüsti saanud. Ent rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul peab koroonaviiruse karjaimmuunsuseks olema vaktsineeritud 80-90 protsenti elanikest. Arstid ei mõista kõhklejaid hukka, ent utsitavad neid meedikutelt küsimusi küsima.

Arstiteadlane ja perearst Marje Oona soovitas kõhklejatel pidada nõu inimesega, keda ta usaldab ja kes on selles teemas pädev. “Enamasti võiks olla selleks inimeseks tema enda pereõde või perearst,” kõneles Oona. Kui perearst ei oskagi igale küsimusele kohe vastata, saab ta erialaseltsi seest täpsustavad vastused leida. “Peabki küsima enda muredele ja kõhklustele vastuseid,” julgustas Oona. Ta nentis, et paljudele küsimustele on andnud vastuse aeg, ja praeguseks teatakse koroonavaktsiini kohta juba vaat et rohkemgi kui koroonaviiruse kohta.

Tervise edendamise nimel tegutsev USA heategevusfond de Beaumont Foundation uuris, mis pani vaktsiinides kõhklejaid koroonavaktsiini saama. Selgus, et inimesi mõjutas näiteks koroonaviirusega surnud lähedase kaotus, soov reisida ja ohutult perekonda külastada, perearsti selgitustöö ning üha enamate inimeste vaktsineerimine, mis kinnitas neile selle ohutust.

Muret on vaktsineerimata inimestele tekitanud tõik, et väga vähesed vaktsineeritud võivad kõrvalmõjuna saada tromboosi. Ometi on koroonasse haigestudes see oht tuhandeid kordi suurem.

Vaktsiin päästab haiguse vaevustest

Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees ja arst Arkadi Popov tõi välja, et koroonaviirus tekitab mikrotrombe veresoontes, seda nii kopsudes kui peaaju väikestes veresoontes. “Mõned intensiivravil koroonahaiged inimesed ei ärganudki pärast narkoosi, sest neil oli trombide tõttu tõsine peaaju kahjustus,” nentis ta.

“Koroonaviirus on salakaval,” märkis dr. Oona. Näiteks kui isegi terve ja noor inimene põeb viirust kergelt, võib ta hiljem maadelda viiruse pikaajalise mõjuga. “Olen isegi näinud läbipõdenute puhul, et inimene on pidevalt väsinud, tal on raske keskenduda, rinnas tugevad valud,” kõneles Oona.

Seega ei pruugi ei raudne tervis ega noor iga päästa kuid kestvatest ebamugavustest. Veel keerulisem on lugu vaktsineerimata eakatega, kes haigusesse nakatudes võivad tõenäolisemalt lõpetada haiglas hingamismasina all.

Popov märkis, et noored põevadki koroonat üldiselt väga kergelt, kuid muret tekitab see, et nemad on kõige sotsiaalsemad. “Nad kohtuvad oma vanematega, kes aga juba on riskirühmas. Praegu on haiglaravi vajavate inimeste keskmine vanus 58, mis näitab, et haiglaravi vajavad üha nooremad,” rääkis Popov.

Iisraeli ja Suurbritannia näitel saab öelda, et raske haigestumine väheneb enam kui 80 protsendi ulatuses. See tähendab, et kui kaitsesüstitu isegi haigestub, siis saab ta koduseinte vahel suure tõenäosusega terveks ja ei pea minema intensiivraviosakonda hingamisaparaadi alla.

Popov kinnitas, et väga-väga harva jõuab vaktsineeritud inimene koroonaviirusega haiglasse. “Praegu on meil üks selline patsient, kõik teised haigestunud on vaktsineerimata. See üks inimene põeb veel mitmeid erinevaid haigusi,” selgitas Popov.

Lisaks trombiohule kardetakse koroonavaktsiini teisi kõrvalmõjusid. Popov märkis, et iga ravimi, ka aspiriini sage kasutamine võib kaasa tuua tüsistusi. “Inimesed teavad, et aspiriini tihe kasutamine võib lõppeda maohaavadega. Ometi ei lõpeta inimesed aspiriini kasutamist,” kõneles ta.

Muidugi tekib küsimus - kellele viirust edasi kanda, kui kõik end vaktsineerivad? Praegu ei saa alla 12-aastased vaktsiini, kuna kliinilised uuringud alles käivad. Pole võimatu, et millalgi avaneb vaktsineerimine ka neile. “Iisraeli tulemuste põhjal selgus, et kui vaktsineerituse hõlmatus suurenes 20 protsenti, siis sarnase protsendi võrra langes haigestumine vaktsineerimata pereliikmete seas,” ütles Oona.

Kes ei tohi end vaktsineerida?

Lisaks alaealistele on väike osa inimesi, kes ei saa kas meditsiinilistel põhjustel vaktsiini endale süstida või see lihtsalt ei tööta hästi. “Mõned üksikud allergikud ei saa tõesti end vaktsineerida, kuid üldiselt on allergia mingisuguse ühe komponendi vastu, järelikult mõni teine vaktsiin sobib,” selgitas Oona. Kroonilised haigused ei ole aga vaktsineerimisele takistuseks. Popov tõi välja numbrid - nii rasked allergikud või immuunhäiretega inimesi on üks 100 000 elaniku peale. “Demagoogitsedes võib öelda, et Eestis on umbes 13 inimest, kes tõesti ei tohiks end vaktsineerida.”

Immuunpuudulikkuse korral tohib ja on vaja vaktsineerida, kuid immuunvastus võib jääda nõrgemaks. Sellisteks on muuhulgas inimesed, kellele on siirdatud mõni organ, näiteks neer. “Nad peavad tarvitama tugevaid immuunpärssivaid ravimeid ning näiteks Iisraelis soovitatakse neile kolmandat vaktsiinidoosi,” rääkis Oona. Just need ravimid võivad takistada antikehade teket ja seega võib siirdatutel olla vajalik lisadoos piisava immuunsuse tekkeks.

Uuringud ja kogunenud andmed on näidanud seda, et rasedad saavad end ka vaktsineerida. Ühelt poolt aitab see lapsele tekitada väikese kaitse, mis kestab küll vaid mõned üürikesed kuud, aga eelkõige hoiab see ema ja loodet raske haigestumise eest. Eestistki on teada kaks traagilist juhtumit lastega - ühel puhul sündis koroonaviirusesse nakatunud ema laps surnult. Teisel juhul lahkus meie seast 11-aastane tütarlaps koroonaviirusest põhjustatud insuldi tagajärjel. Karjaimmuunsus aitab 11-aastaseid ja nooremaid lapsi kaitsta seni, kuni uuringud kinnitavad praeguste vaktsiinide ohutust neile või töötatakse välja neile sobilik vaktsiin.

Popov ei varja, et kõhklejaid on isegi meedikute seas, kes teoreetiliselt peaksid kõige täpsemalt teadma, kuidas vaktsiinid töötavad. “Meedikud on inimesed nagu kõik teised, nende seas on ka kahtlejaid,” kinnitas Popov. Küll aga on ta kohanud nii patsiente kui töötajaid, kes esimese pakkumise peale vaktsiinist keeldusid, teisel korral pisut spontaanselt otsustasid end kaitsesüstida. “

Koroonavaktsiine on maailmas süstitud umbes 3 miljardit doosi, kuid kritiseeritakse, et koroonavaktsiin on üsna uus. Tegelikult on selle kliinilised uuringud massiivsed ning ülemaailmsed andmed näitavad, et kasu on kahjust oluliselt suurem. “On haruldasi kõrvaltoimeid, mis mõjutavad näiteks ühte 100 000 inimesest. Neid kõrvaltoimeid oskame aga juba ravida ja ohjata.”

Vaktsiin kui turvavöö

Praegu on maailmas kaost külvamas koroonaviiruse üks viimaseid variante - deltatüvi. “Vaktsiin pole ideaalne. Kuni viirus pole lõpuni maha surutud, siis võivadki vaktsineeritud ka haigestuda, aga neil on see tõenäosus oluliselt väiksem vaktsineerimata inimestest,” selgitas Oona. Deltatüve häda on see, et kahedoosilise vaktsiini puhul on esimese doosi mõju nõrgem kui teiste tüvede puhul. Seetõttu on oluline 2-doosiline vaktsineerimine lõpuni viia. “Esimese doosi järel ei saa tunda end kaitstuna. Lisaks on ettevaatus alati abiks. Nagu räägitakse - vaktsiin on kui turvavöö, aga auto juhtimisel pead ka turvavööga hoolas olema,” võrdles Oona.

Oona tõi välja kolm põhjust, miks on vaktsineerimine oluline. Esimene ja kõige tähtsam - sedasi saab inimene kaitsta iseend. “Koroonaviirus võib igas vanuses kulgeda ettearvamatult, raskelt või tekitada hoopis pikaajalisi vaegusi,” põhjendas Oona. Teiseks aitab vaktsiin hoida ülejäänud elu kontrolli all. Mida vähem inimesi haigestuvad ning haiglaravi vajavad, seda tavapärasemalt saab toimida haridus- ja kultuurielu ning majandus.

“Peale selle saab sedasi vaimset tervist hoida,” viitas Oona tavapärase elu stabiilsusele. “Kolmanda asjana aitan ise vaktsineerituna hoida ka teiste tervist. Sedasi ma kannan viirust edasi palju väiksema tõenäosusega,” kõneles ta.

Popov kordas Oona mõtet: “Kui nakatumine kasvab, tuleb piirangud kehtestada. Vaktsineerimine aitab haigestumist kontrolli all hoida ja siis saab tavalist elu elada.”

Oona soovitas koroonaviiruse vaktsiinide kohta otsida infot lehekülgedelt vaktsineeri.ee ja ravimiamet.ee, kus on palju teaduspõhist infot. Küsimuste korral tasub muidugi perearstiga rääkida, kes oskab spetsiifilistele küsimustele vastused leida.