Täna teatas terviseamet, et ööpäevaga tuvastati nakkus 121 inimesel. Viimati oli nakatumiste arv üle saja 2. juunil. Miks ei jõua inimesed vaktsineerima?

1x
00:00

Joller selgitas, et need põhjused on väga inimlikud: inimestel on sellest haigusest isu täis ja vaktsineerimise võimalused ei ole ikka need, mida oodatakse. Talle on kurdetud, et süsti saamiseks tuleb minna liiga kaugele, kaitsepookimise võimalus on avatud väga piiratud ajal.

Joller kiitis aga kiirvaktsineerimise aktsioone, mis on eespool kirjeldatud murede tõttu osutunud päris populaarseks.

Peale selle tõi Joller välja, et sügis tundub veel olevat liiga kaugel ja seega ohutunne madal.

Joller on aga veendumusel, et kui inimesed teavad ette, et alates konkreetsest kuupäevast on neile teatud avatud ühiskonna privileegid piiratud, siis see motiveeriks otsekohe kaitsepookimisele minema.

Nii tegid eile Eesti Perearstide Selts, Eesti Noored Perearstid ja Eesti Pereõdede Ühing avaliku pöördumise, et valitsus peaks langetama otsuse, et vaktsineerimata inimestele kehtestataks konkreetsed piirangud ühiskonnaelus osalemiseks.

Paljud inimesed on Jolleri seepeale kirjutanud, et nad on oodanud juba ammu, et selline otsus tehtaks. Ta arvab, et vaktsineeritutel on õiglane ootus, et need, kes on kaitsepoogitud ja seega rohkem panustanud, saavad ka rohkem õigusi.

Eile kirjutaski peaminister Kaja Kallas, et juba augustis on plaanis hakata pakkuma rohkem vabadusi neile, kes on vaktsineeritud.

“See on suurepärane, kui me juba praegu saame hakata seda rakendama,” rõõmustas Joller. Ta loodab, et saame peagi teada konkreetsetest piirangutest ja vabadustest.

Joller ütles, et on igati sobiv tõestada oma koroonavabadust ka negatiivse testiga. Samas leidis ta, et vaktsineerimata inimene peaks oma testi ise kinni maksma. “Kindlasti ei peaks tulema see maksumaksja taskust, sest odavam on vaktsineerida. Kordades odavam,” rõhutas ta.

Mida arvab Joller teatud ametites kohustuslikust vaktsineerimisest? Ja miks vaktsineeritud inimesed koroonasse jäävad ja isegi haiglasse satuvad? Neile küsimustele saab vastuse, kuulates Delfi “Erisaadet”.