"Pakume presidendikandidaatidena välja inimesed, kes saavad aru suurte probleemide - kliimamuutused, liikide väljasuremine, majanduslikud ja sotsiaalsed kataklüsmid - põhjustest ja sisust," märgiti roheliste pressiteates. "Nende tarkuses pole põhjust kellelgi kahelda."

Nad sõnasid, et president esindab Eestit välissuhtluses - koos välisministeeriumiga - ja see töö peab olema tehtud hästi. Ning kuna üha suurem osa riikidevahelistest suhtlusest puudutab eksistensiaalseid kliima- ja keskkonnaküsimusi, siis tuleb loodusteadlaste poolt abi otsida, sest välisministeeriumi kompetents on roheliste silmis keskkonnaküsimustes "pehmelt öeldes nõrk ja keskkonnaministrit on samuti raske tõsiselt võtta".

"Me pakume presidendikandidaatideks Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja Tartu Ülikooli kaasprofessori ning Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe Aveliina Helmi," tulid rohelised lagedale oma valikutega. "Need inimesed on vabad erakondlikust vaatest, armastavad Eestit ja on tõestanud end erialaselt. Lisaks oskavad nad eristada fakte populistlikest väljamõeldistest ja lobbistide ettesöödetavatest soovidest."

Miks on veel hea, et president oleks loodusteadlane?

Rohelised argumenteerisid, et loodusteaduslik taust ja töö teadlasena võimaldab aru saada elu kogu nüansirikkusest ning annab võime näha üksikasju, mis osutuvad oluliseks, kuid mida inimeste paberile kirjutatud seaduste tundjad ei pruugi märgata.

Lõpetuseks tegid rohelised parlamendile ka otsepöördumise: "Head riigikogulased! Loomulikult oleks parem, kui president valitaks otse rahva poolt ja te ei peaks sedalaadi asjadega oma pead vaevama. Kuid te ise pole presidendi valimise reegleid muutnud - seega võtke end ometi kokku ja täitke enda kehtestatud reegleid riigimehelikult, Eesti peale mõeldes."