GRAAFIK | Eesti liigub oranži ehk kõrge riskitaseme suunas. Mida see tähendab?

Kõrge riskitaseme korral hakkab riik kehtestama täiendavaid täituvus- ja ajapiiranguid siseruumides ja õues ning piirama rühmategevusi.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil rääkis puhkusel olevat peaminister Kaja Kallast asendav riigihalduse minister Jaak Aab, et Eesti on praegu teel oranži riskitaseme poole.

"Järgmisel nädalal oleme heleoranžis," ütles Aab. "Täna arutame (valitsusega kabinetis – toim) juba vastavaid samme sellele ohutasemele reageerimiseks."

Aab lisas, et valitsus kaalub maskikohustuse taaskehtestamist.

Valitsus koostas tänavu aprillis valge raamatu, mis annab nii elanikele, organisatsioonidele kui ka riigile endale juhtnöörid, mida erinevate riskitasemete korral teha.

Riskitasemeid on raamatu järgi neli: madal risk (roheline), keskmine risk (kollane), kõrge risk (oranž) ja väga kõrge risk (punane).

Kui enne jaanipäeva langes koroonaviiruse leviku risk rohelisele tasemele, siis 15. juuliks tõusis see jälle keskmisele ehk kollasele tasemele.

Praegugi kehtiv kollane ohutase tähendab, et kogukonnas on nakkuskolded, kuid nakkus ei ole laialt levinud. Eesmärk on vältida riskirühmade nakatumist ja vajadust piirangute järele.

Oranž ehk kõrge riskitase tähendab olukorda, kus kogukonnas on nakatumise levik väljaspool koldeid ja leviku piiramiseks on juba sisse seatud kergemad piirangud. Eesmärk on tagada tavapärane arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele.

Kõrge risktaseme korral peab riik hakkama valge raamatu kohaselt kehtestama täiendavaid täituvus- ja ajapiiranguid siseruumides, lisaks piirama rühmategevusi ning kaaluma ka regionaalseid piiranguid.