Siseminister Kristian Jaani sõnul on osade komandode ajutine sulgemise tinginud madalad palgad, mis ei motiveeri uusi inimesi päästjaks õppima ega töötama. Kui päästjaid piisavalt pole, ei pruugi olla ka võimalust panna inimesi piisavalt tööle kõigis 72 kutselises komandos korraga. “Paraku selliseid ootamatuid olukordi on iga-aastaselt,” kommenteeris siseminister komandode ajutisi sulgemisi.

Hetkel on Jaani hinnangul puudu umbes 100 päästjat, mistõttu on komandod alamehitatud. Selle tagajärjel on olnud juhtumeid, kus komando on ajutiselt suletud ning päästjaid jagatakse lähimatesse komandodesse ümber. Ministri arvates süvendas probleemi koroonapandeemia, mille tõttu päästjaid haigestus ja nemad ning nendega kokku puutunud töötajad pidid olema eneseisolatsioonis. Komandode alamehitatuse tagajärjel polnud ka isolatsioonis olevate päästjate asemele kedagi valvesse kutsuda. Seega suleti alamehitatud komandosid ning paigutati inimressursid ümber teistesse lähimatesse komandodesse. Jaani sõnul on päästjate ümberjaotamise näol tegemist olukorra paindlikku lahendamisega.

Päästetöötajaid on puudu, kuid ministri hinnangul ei ole neid ka kuskilt juurde võtta, sest palgad on kehvad. “Miks ei tulda õppima või tööle? Tuleme ringiga tagasi selle juurde, et päästetöötajad ei ole väärikalt tasustatud selle töö juures, mida nad igapäevaselt teevad,” selgitas Jaani.

Kuna päästjate puudusele viitab vilets palk, siis probleemi aitaks lahendada kauaoodatud palgatõus. ”Kas me täna oleme selles suunas liikumas selle suure visiooni poole, kus 2025. aastaks peaks olema 1.2 keskmist palka miinimumpalgaks, siis kahjuks mitte,” tõdes Jaani. Järgmiseks aastaks on ministri sõnul siseturvalisuse valdkonda ette nähtud seitse miljonit eurot palgatõusuks, kuid ta nentis, et sellest ei piisa sellest päästjate probleemide lahendamiseks.

Ajutisest sulgemisest täielik sulgemine?

Nii päästeamet kui ka siseminister usuvad, et hetkel ei tohiks komandode ajutine sulgemine ohustada elupäästevõimekust ehk päästjate kiiret reageerimist kriitilises olukorras. Sellisel juhul ei tohiks ka midagi juhtuda, kui komandode arvu üldse riigis vähendada, et niigi väheseid ressursse kokku hoida.

Jaani ei välista, et tulevikus muutub aktuaalseks päästevõrgustiku ümberhindamine, et aru saada kui palju komandosid on tegelikult vaja riigi elupäästevõimekuse tagamiseks. “Kas tulevikus on 72 komandot? Võib olla ei ole. Võib olla on asjad teistmoodi, kuid praeguses strateegias liigume edasi sama arvu komandodega,” ütles Jaani.

Muuhulgas räägib minister erisaates, miks komandode sulgemistest ei teavitatud avalikkust, vabatahtlikest päästjatest ning sellest, kuidas ta endise politsei valdkonna töötajana päästjate eest seisab.