Mõned rääkisid piirimetsast kui džunglist, teised kui metsast, märgib Yle.

„Olin neli päeva džunglis,” ütles iraaklane Hassan Ylele.

Hassani sõber Firas on samuti iraaklane ja tunneb Soomet. 2015. aastal tuli Firas koos umbes 30 000 teise varjupaigataotlejaga Soome, aga 2017. aastal saadeti ta tagasi Iraaki.

„Tulin Helsingisse ja sealt Kristiinankaupunkisse,” ütles Firas inglise keeles.

Umbes kuu aega tagasi leidis Firas Facebookist huvitava uudise, mille järgi avas Valgevene piiri Euroopa Liidu riigi Leeduga.

Firas haaras kohe kinni võimalusest Soome naasta ja see on tema eesmärk.

„Firasil on paberid Soomes,” ütles veidi paremini inglise keelt rääkiv Hassan Ylele.

Hassan ütles, et maksis reisi eest Iraagist Valgevene kaudu Leetu 3000 eurot.

„Mõned maksavad kuni 15 000 eurot. Neil on teejuht. Mina tulin GPS-i abil läbi metsa,” ütles Hassan.

Kõik, keda Yle korrespondent kohtas, ütlesid, et orienteerusid mobiilirakenduste abil läbi metsa Leetu. Kõik ütlesid, et tulid taksoga. Vähesed rääkisid teejuhist, aga tunnistasid, et reis on korraldatud või on vähemalt saadud täpsed juhised.

Küsimusele, kas piiriületus oli kavandatud juba Iraagis, vastas Hassan noogutades.

Tulijatest üle poole on iraaklased. Leedu võimude teatel on tegemist organiseeritud tegevusega, mille Valgevene võimud on vähemalt heaks kiitnud, kui mitte enamat.

Leedu teatel ei ole võimalik, et piirivalvurid või kohalikud elanikud Valgevene piirikülades ei märkaks, et sinna ilmub äkki õhtust õhtusse inimesi Lähis-Idast ja Aafrikast.

Kolmes ajutises vastuvõtukeskuses on lisaks iraaklastele ka palju Sahara-tagusest Aafrikast pärit inimesi.

35-aastane Miriam tuli Kameruni lõunaosa ingliskeelsest piirkonnast, kus kohalikud väed võitlevad valitsuse armee vastu.

„Minu ema tapeti kodusõjas ja vend lasti maha. Meie kodu Kumba linnas asub päris mässuliste baasi kõrval. Ma pidin põgenema seal peetud ränkade lahingute eest,” ütles Miriam Ylele.

Miriam otsis informatsiooni, kuhu võiks põgeneda, ja ainsaks võimaluseks osutus tema sõnul Valgevene. Ta taotles Magiljovi linna vene keele kursustele pääsemist ja sai viisa Minski lennujaama saabudes.

„Õppisin Valgevenes kaheksa kuud, kuni kuulsime uudistest, et riigi president Lukašenka avab piiri Leetu. Siis läksime,” ütles Miriam.

Sahara-tagusest Aafrikast on Leetu saabunud vähemalt 500 isikut. Kõige rohkem Kongost, Kamerunist ja Guineast.

Miriami sõnul on Valgevenes õppimas sadu aafriklasi.

„Minu olukord Valgevenes oli lootusetu. Üritasin tööd leida, aga see ei olnud võimalik. Nüüd palvetan, et mulle antaks varjupaik, sest minu riik ei ole ohutu,” ütles Miriam.