Terviseamet otsib siiani soojenenud ladude teavitussüsteemi reguleerinud isikut

Terviseameti komisjon on uurimise tänaseks suures joones lõpetanud: koostatud aruanne on esitatud terviseameti peadirektori poolt riigisekretärile. Ent üks küsimärk – ja sugugi mitte väike – ripub siiski veel õhus: kes ometigi muutis 2019. aasta sügisel kolme külmlao häireteavituse parameetreid GuardSystemsi hoiatussüsteemis ja kas see mõjutas kuidagi tänavuste jaanipühade aegu laoruumide soojenemise protsessi?

Uurimine jätkub mitut liini pidi – muu hulgas võrreldakse terviseametile teadaolevaid logimisandmeid.

"Infotehnoloogiliselt on lihtsad asjad tihti keeruliste lahendustega – näiteks terviseameti siseteavitus ei ole konto kasutaja tuvastamisel tulemusi toonud," nenditi uurimiskomisjoni poolt. "GuardSystemsi poolt andmete edastamine aga viibib."

Tegemist on ju aga ometigi riigi jaoks olulise küsimusega. Miks pole GuardSystems tulnud vastu ja vahendanud vajalikke andmeid kiirkorras?

"See ei sõltu hetkel terviseametist, tegemist on välismaise eraettevõttega," märkis omalt poolt terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas. "Me ei saa sellele ise kaasa aidata."

"Teeme kõik, mis võimalik"

Ja kui andmed ühel hetkel lõpuks selguvad ning seadeid kruttinud inimese isik kindlaks tehakse, siis mis saab edasi? Kas tol (veel kindlaks tegemata) isikul tuleb oma tegevusetuse eest (end "mitte välja andes") ka vastutust kanda, olles pidurdanud terviseameti sisejuurdlust?

"Kui õnnestub konto kasutaja välja selgitada, siis sõltub vastutuse või süü küsimus sellest, miks muudatused 2019. aasta sügisel tehti ja kelle ülesandel," sõnati uurimiskomisjonist. "Süü küsimusest saab rääkida üksnes juhul, kui jaaninädalal tekkinud kahju ja konkreetse isiku poolt GuardSystemsi häireparameetrites tehtud muudatuse vahel tuvastatakse põhjuslik seos."

Imre Kaas märkis Delfile, et 2019. aastal viidi terviseametis ellu käskkiri, mille kohaselt pidid kõikide laoruumide hoiatussüsteemid edastama andmeid jooksvalt ja kogu aeg. Vaktsiinide riknemist puudutavad laoruumid olid seadistatud aga sedasi, et teated laekusid üksnes nädalavahetustel.

"Hetkel on teada, et viimane muudatus toimus 2019. aasta sügisel, aga kõik see vajab üle kontrollimist," sõnas Kaas. "Ülejäänud külmruumidel ja külmkappidel saadeti teavitusi ka nädala sees."

On see võimalik, et parameetreid muutnud inimese isik jääbki saladuseks?

Kuigi mingi võimalus selles vallas siiski eksisteerib, ei soovi Imre Kaas sellist signaali otseselt välja saata.

"Kuna selles osas uurimine jätkub, pole võimalik praegu hinnata, millise tulemuseni jõutakse. Kui oleks arvamus, et meil pole võimalik isikut välja selgitada, siis tänane tegevus ilmselt ei jätkuks," märkis TA kommunikatsioonijuht Delfile. "Seega on meil ikkagi lootus, et suudame konto haldaja välja selgitada ja teeme selleks kõik, mis võimalik. Kaasame kasvõi väljast abi."

Kaas sõnas, et väline sekkumine võiks toimuda näiteks läbi Eesti riigi organisatsioonide, mis lahendavad küberintsidente ja -küsimusi.

"Kui sealt tulevad need andmed, mida ootame, siis on lahendus käeulatuses," ütles Kaas lõpetuseks.

Taustast

Terviseamet algatas uurimise, selgitamaks välja kahe külmlao soojenemise asjaolud ja sellega tekitatud varalise kahju ulatus. Toimingu näol on tegemist osaga laiemast uurimisest, mida juhib riigisekretär Taimar Peterkop.

Kõnealust protsessi terviseameti seinte vahel juhtiv komisjon märkis, et uurimise ühe osana sooviti teada, milline terviseameti sisemine õigusakt reguleerib külmladude toimimist, rikketeadete edastamist ning sellega seotud vastutust; samuti ka seda, kelle ametijuhendis on selle süsteemi toimimise tagamise ülesanne määratud.

Uurimise osana küsitleti kümneid terviseameti töötajaid, analüüsiti külmladude temperatuuri logiandmeid ja selgitati tegevusi alates 2017. aastast, mil terviseamet asus tööle Riigi Kinnisvara AS-i poolt rendile antud hoones.

Terviseameti hoiatussüsteemi haldav Guard Systems Estonia OÜ kuulub Norra ettevõtte GSGroupi alla, mis on asutatud 1992. aastal. Tänaseks on GSGroupil 150 töötajat ja 12 000 klienti. Ettevõttel on kliente nii Skandinaavias, Baltimaades, Saksamaal kui ka näiteks Ungaris.