Tarmo Soomere: parvlaev Estonia rambi liikumise taga pole inimkäsi

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere hinnangul ei ole parvlaev Estonia rambi merepõhjas liikumise taga inimkäsi, vahendab ERRi portaal.

"Kui metall satub merekeskkonda, eriti veel keevisliidetega ühendatud metall, siis ta kipub roostetama ja meil on meres ka selliseid baktereid, kes on suutelised rauda sööma. Ja kui on juba mingid vigastused olemas, mida värvikiht ei kaitse, siis merekeskkonnas kipub metall üsna kiiresti järele andma. Pole midagi imelikku selles, et rohkem kui 25 aasta jooksul on mõni hing või ühenduskoht läbi roostetanud ja see ramp eest ära kukkunud," rääkis Soomere "Ringvaatele".

"Pealegi, merepõhi ei ole vaikne hauakoht, üldiselt mitte. Selles kohas, kus Estonia praegu lamab, on mudelarvutuste kohaselt võimalik umbes kord kümne aasta jooksul vee liikumise kiirused kuni üks meeter sekundis. Sellised kiirused suudavad suhteliselt ebatasasel pinnasel lebavat laeva päris kõvasti kõigutada ja me juba teame, et laeva asend on nende aastate jooksul muutunud," lisas ta.

Kui saatejuht küsis, kas ta ei usu, et rambi liikumises on inimkäsi mängus, vastas akadeemik, et küsimus pole isegi uskumises, vaid faktide kõrvutamises.

"Laevakere kipub sellistes situatsioonides lagunema. Mis esimesena järele annab, seda me ei tea, sest meil pole teada, millised olid algsed vigastused," ütles Soomere.