Hiinas suri 53-aastane loomaarst ahvilt saadud viirusesse

Hiina nakkushaiguste amet teatas, et 27. mail suri Macacine alphaherpesvirus 1 poolt põhjusatud B-viirushepatiidi tagajärjel.

Kuigi suremus viirusesse on lausa 80 protsenti, on sellega nakatumine inimeste seas viimase saja aasta jooksul siiski harv olnud. Inimeselt inimesele kandumise oht on viiruse puhul praegu teadaolevalt väike. Varasemast on teada üks selline juhtum, see leidis aset 1987. aastal Floridas.

Suurem osa inimeste nakatumisest on leidnud aset nende seas, kes töötavad tihedalt loomadega, sealhulgas loomaarstikeskustes ja erinevates laborites. Hiinas surnud mees lahkas 4. ja 6. märtsil kahe makaagi surnukeha Pekingi instituudis, kus aretatakse erinevaid primaate ja kasutatakse neid eksperimentaalseks uurimistööks.

17. aprillil andis mees proovi, millest leiti viiruse jälgi. Kaks inimest olid temaga lähikontaktsed, ent nende proovid olid negatiivsed. Hiina nakkushaiguste amet märgib nakatumise kohta avaldatud pressiteates, et juhtunu valguses tuleb suurendada järelvalvet laborites.

Andres Merits: oht on imeväike

Inimese kontakt loomalt pärineva viirusega on midagi niisugust, mida juhtub sadu tuhandeid kui mitte miljoneid kordi aastas. Enamus jäävad neist märkamata, haruharva tehakse kindlaks millise viirusega oli tegu ja mis päritoluga see oli. Rusikareegel on see, et 99,99 protsendil juhtudest pole tegemist millegi ohtlikuga – inimene on viirusele tupikperemees ja viirus inimeselt inimesele ei levi. Ka selle viiruse puhul tundub see nii. Nakatumisjuhte on ette tulnud (Hiina oma pole maailmas esimene) kuid ülekandumine inimeselt inimesele on väga harv (teada üks juhtum).

Üldiselt on tõenäosus, et viirus suudab inimeseste seas "kanda kinnitada" seda suurem, mida lähedasemalt loomalt ta pärineb ja mõnel ahvide viirusel (näiteks ahvide rõugeviirus) hoitakse hoolsalt "silma peal".

Antud juhul on probleem ilmselt praktiliselt olematu sest tegemist on otsekontaktide kaudu leviva DNA genoomse viirusega. Minu teada on inimesel kokku 8 tuntud herpesviirust ja kõik need on olnud inimesega ilmselt aastatuhandeid. Seega täiesti erinev võrrelduna koroonaviirustega mis on viimase 20 aastaga inimestele üle kandunud kolm korda. Seega on tõenäousus loomadelt pärineva herpesviiruse edukaks ülekandumiseks inimesele äärmiselt väike.

Andres Merits

rakendusviroloogia professor

Tartu Ülikool