Saar loodab, et nii leitakse presidendikandidaat, kel oleks piisav toetus riigikogus valituks osutumiseks.

„Selleks on vaja, et aruteluringis osalevatel erakondadel oleks kokku enam kui 67 mandaati riigikogus. Seni kuni omavahel arutavad vaid koalitsioonierakonnad, kellel riigikogus piisavalt hääli pole, jõuavadki nad tulemuseni, et „meil on väga hea kandidaat, aga ta pole nõus kandideerima,“ selgitas Saar praeguse patiseisu põhjuseid.

Sotsiaaldemokraatide esimees pakkus välja, et ühise kandidaadi otsimist võiks alustada neist, kellel on rahva seas suurem toetus, tellides selleks esindusliku valimiga uuringu. Saare sõnul oleks sel moel riigikogus presidenti valides arvestatud ka rahva arvamusega. Delfi avaldab Saare kirja täismahus.

Lugupeetud Kaja Kallas, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder

Päevani, mil riigikogu presidendi valimisteks koguneb, on jäänud vaid loetud nädalad. Siiani ei ole koalitsioonierakonnad välja tulnud ühegi nimega, keda presidendikandidaadina avalikkusele tutvustada. See on süvendanud arvamust, et riigikogus pole võimalik presidenti valida. Mina nii ei arva ja usun jätkuvalt, et kitsalt päevapoliitilisi kaalutlusi ja erakondlikke huve kõrvale jättes on võimalik jõuda kandidaadi või kandidaatideni, kes leiavad kahe kolmandiku riigikogu liikmete toetuse.

Selleks on vaja, et aruteluringis osalevatel erakondadel on riigikogus kokku enam kui 67 mandaati. Vaid nii on võimalik leida kandidaat, kes ka tegelikult vajaliku toetuse parlamendis pälviks. Kui arutelu peavad vaid koalitsiooni moodustanud Reformierakond ja Keskerakond, lõppevadki need tõdemusega, et „meil oleks hea kandidaat, aga ta pole nõus kandideerima“.

Loomulikult on Reformierakonnal, Keskerakonnal, Isamaal ja Sotsiaaldemokraatidel erinevad eelistused võimalike presidentide osas. Seetõttu tuleks enne nimede juurde asumist kokku leppida ühine viis, kuidas selliste kandidaatideni jõuda. Meenutan, et 15 aasta eest suutsid mitu parlamendierakonda ühiselt kokku lepitud sõelumisprotseduuri teel jõuda ühise presidendikandidaadini, kes lõpuks valimiskogus ka presidendiks valiti.

Teen siinkohal ka ettepaneku, kuidas tekkinud olukorras lahendust otsida võiks. Presidendi valimine on põhiseadusega parlamendile pandud kohustus, aga miski ei takista meil selles küsimuses rahvalt nõu küsida. Meil on kõik võimalused korraldada esindusliku valimiga rahvaküsitlus ja leida seeläbi võimalikud presidendikandidaadid, kes omavad ka laiapõhjalist toetust Eesti inimeste seas. Loomulikult on lõpliku valiku tegemine meie kohustus riigikogus või valimiskogus ja see ei vabasta meid vastutusest. Olen veendunud, et inimestelt küsimine annab meile piisavalt väärikaid kandidaate ühise otsuse tegemiseks.