Esmaspäeval alustas Estonia hukkumiskohta uuringuid tegema sõitnud alus vraki ümbruse uuringuid 3D sonariga.

"Tegemist on ülimalt keerulise operatsiooniga, mille käigus paigaldati 3D skanner 16 erinevasse punkti ümber vraki, et saada vrakist detailne kujutis," rääkis Arikas. "Seda uuringut võib võrrelda operatsiooniarstide tööga, kes läbi väga väikese augu teevad väga keerukaid operatsioone. Merel liikuval laeval on keeruline teada kohta, kuhu 3D skanner merepõhjas täpselt asetub. Kui määratud punkt sattus merepõhjas kallakule, pidime otsima uue asukoha. Teisipäeval saime alustada vrakipealse osa, tekimaja ja vraki põhja uuringuid," rääkis ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas kolmapäeval.

Ootamatuks tehniliseks probleemiks kujunes uuringute käigus aga 3D sonari signaali segaja, mille põhjust ei ole praeguseks veel tuvastada suudetud.

Kui 3D skanneri pilt peaks tavapäraselt olema näha 5075 meetri kaugusele, siis nüüd oli nähtavus vaid 20 meetri kaugusele. Segaja võis olla seotud uuringulaevade andurite saatjatega või mõne väljaspool neid laevu tuleva segava signaaliga.

Selle tõttu tuli uurimismeeskonnal suurendada vaadeldavate punktide tihedust kolm kuni neli korda, mis omakorda pikendas algselt 48-tunniseks kavandatud uuringuperioodi 3D sonariga mitme päeva võrra.

"Takistustest hoolimata on meil tänu väga professionaalsele meeskonnale õnnestunud tänaseks mõõdistada kogu vraki ümbruse ja laeva hukkumise teekonna alla jääv mereala ning saada vrakist väga kvaliteetne 3D pilt," lausus Arikas kolmapäeval.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid