Parlament on otsustanud. Leedus muutub põgenike elu lähitulevikus mitmeski mõttes täbaramaks

Muu hulgas kiitis Leedu parlament heaks sisserändajate pikaajalise kinnipidamise ja piiras nende õigusi apellatsiooniks.

Lisaks ei pea Leedu enam vajalikuks kõigile riiki sisenejatele tagada tõlki, ega anda taotlejale ka protsessi käigus teavet, kirjutab BBC.

Eelnõud toetas 84 saadikut. Siseminister Agne Bilotaite kordas kõnetoolis taaskord, et Leetu sisenevad migrandid ei ole tõelised asüülitaotlejad, vaid Lukašenka Valgevene-vastane relv.

Eelnõu toetajate arvates saadab see signaali ka iraaklastele ja teiste lähteriikide kodanikele - Leetu sisenemine ja seda transiitriigina kasutamine ei olegi enam nii hõlbus kui seni arvatud.

Leedu parlamendi otsust on aga tänaseks teravalt kritiseerinud mitmed rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid. Leedu Punase Risti esindaja Egle Samuchovaite hinnangul on kõnealune seaduseelnõu isegi potentsiaalne inimõiguste rikkumine.

Muu hulgas ei lubata migranti vabastada 6 kuu jooksul pärast riiki sisenemist, piiratakse nende apelleerimisvõimalust pärast asüülitaotluse tagasilükkamist ning lubatakse migranti deporteerida ajal, mil apellatsiooni alles vaadatakse läbi.

"Meie seadusandlus oli mõeldud tegelema 40 inimesega aastas. Praegu toimub läbimõeldud meie vastu läbimõeldud rünnak, ning seetõttu tuleb ka seadustes muudatusi teha,” põhjendas Leedu välisminister Gabrelius Landsbergis.

Juulikuu jooksul on Valgevene-Leedu piiri ületanud juba vähemalt 1100 migranti, välja on kuulutatud eriolukord ning Leedu ehitab hetkel põgenikevoo takistamiseks piiritara.