Kui Euroopa Liit kehtestas Valgevenele uued sanktsioonid seoses diktaator Aljaksandr Lukašenka poolt toime pandud Ryanairi lennuki maandamise ning pardal viibinud võimukriitilise ajakirjaniku rööviga, hakkas Leedusse laekuma üle piiri nö põgenikke. Selge oli see, et tegemist oli Lukašenka katsega naabrist EL-i riigile kätte maksta. Aga tahes tahtmata peab Vilnius tegelema suure hulga piiriületajatega, milleks saadeti eelmisel nädalal appi ka Eesti politsei- ja piirivalveameti meeskond. Delfi „Erisaate“ liinil on appi läinud üksuse ESTPOL5 juht Teili Piiskoppel, kes räägib, mis olukord on Leedu-Valgevene piiril tegelikkuses avanenud. Saatejuht on Raimo Poom.

Nüüdseks esimesed päevad Leedus tööd teinud ESTPOL5 meeskonna juht Teili Piiskoppel tõdes, et praegu on piiril pisut vaiksem, kui varem eeldati. „Meie jaoks on olukord küllaltki huvitav, sest piiriületajaid tabatakse igapäevaselt. Küll aga on olukord mõnevõrra erinev sellest, mis varasemalt aset leidis. Kui mingitel hetkedel tuli öö jooksul üle piiri saja ületaja ringis, siis viimastel päevadel on arv öö jooksul olnud oluliselt väiksem. Aga saame aru, et nad tulevad ikkagi siia järjepidevalt,“ rääkis ta sellest, mida ollakse täheldanud enda tööpiirkonnaks oleva Druskininkai piirkonnas.

Ehkki piiriületajate sekka eksib ka mõningaid oma riigist lahkuda eelistavaid valgevenelasi, on peamised läbipääsu otsijad pärit mujalt. „On üksikuid valgevenelasi. Kuid peamiselt on tegemist erinevatest Aafrika riikidest ja Iraagist pärit inimestega,“ rääkis Piiskoppel.

Ta selgitas, et päris nii ei saa asja vaadata, justkui pigistaks Valgevene võimud piiril Leetu suundujate osas lihtsalt silma kinni ja ei teeks midagi. „Me ei tea põhjuseid, mis praegu sisserändajate voog väiksem on. Küll aga on alust arvata, et [Valgevenel] on piiril mingid õppused käimas ja piiripatrullid on sagenenud. Leedu kolleegid ütlevad, et mingil ajal piiripatrulle Valgevene poolt väga palju ei tehtud. Aga piirivalvurid päris niisama ületajaid läbi ei lase,“ seletas Eesti politseimissiooni juht.
Teili Piiskoppel

„Küll aga on erinevaid teooriad, mida oma silmaga näinud ei ole. Mingisugune organiseeritus toimub. Hiljuti tuli üks seltskond üle piiri sedasi, et olid omale vastu kutsunud takso, kuid selge on see, et nad ise seda kutsuda ei osanud. Aga jah, mis seal taga on, saame oletada ja arvata, kuid konkreetseid fakte ei ole,“ märkis ta lisaks.

Ta rääkis ka sellest, mismoodi piiriületajad käituvad Leetu jõudmise järel. Kui nad leitakse vahetult piiri lähedal võivad nende närvid olla päris pingul. „[Nende suhtumine] sõltub sellest, kus kohas nad tabatakse. Vahetult piiri ääres võivad nad olla esmalt pisut agressiivsed, sest nad ikkagi pelgavad Valgevene võimude kätte sattumist. Nende esimene küsimus tihtipeale on see, et mis riigi piirivalve te olete? Ja nad rahunevad, kui saavad teada, et Leeduga on tegemist. Üldiselt pisut hiljem on nad väsinud, jõuetud. Erilist vastupanu ei ole ja soovivad varjupaika saada,“ rääkis ta tüüpilistest olukordadest.

Kohe tabamise järel paigutatakse piiriületajad telklaagritesse, kus nad on 10 päeva isolatsioonis seoses COVID19 piirangutega.

Eesti politseiüksuse juhi sõnul lähevad piiriületajad peale seda Leedus teise ametkonna kätte ja piirivalve enam nende kaasustega otseselt edasi ei tegele. „Leedus on piirvalve teenistus eraldi ja neil on ka eraldi migratsiooniteenistus, kes tegeleb menetluse ja otsustamise poolega. Piirivalvurid, kellega me igapäevasel kokku puutume, ei tegele sellega, mis neist edasi saab,“ rääkis ta Leedu protseduuride kohta.

Piiskoppeli sõnul on Eesti üksuse liimete ülesandeks koos Leedu piirivalvuritega teostada piiripatrulle. Omalt poolt aga võeti kaasa midagi, mida Leedu kolleegidel polegi. „Lisaks on meil kaasas ka kaks droonioperaatorit, kuna Leedul endal droone ei ole. See on just hetkedeks, kui on teada, et keegi on piiri ületanud, kuid pole teada, kus ta täpsemalt asub, siis drooni abil saab neid otsida,“

Eesti üksuse liikmetel on varasemaid põgenike lainetega tegelemise kogemusi juba Euroopat mõne aasta eest tabanud migratsioonikriisi ajast. Näiteks toonase Kreekaga ei saa piiskoppeli sõnul Leedu olukorda võrrelda, sest seal oli põgenikevool suurem. Küll aga märkis ta, et Leedu piirivalve töötab sellegipoolest oma täisvõimsusega, ametnike puhkuseidki on tühistatud. Ja samuti on otsustanud suurendada oma kohalolekut EL-i piirivalveagentuur FRONTEX.