Estonia uuringud: laeva keskosa on kõrgem, toimunud on läbipaine

Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute esimesed kaks päeva olid tulemuslikud. Läbi viidi laevavraki ja ümbritseva merepõhja uuringud lehviksonariga, mille tulemusel saime esmase ülevaate laeva seisundist.

"Reedel, 9. juulil kell 15 alustasime plaanipäraselt laevavraki uuringuid lehviksonariga, et kaardistada laeva asend ja ümbritseva merepõhja seisund," rääkis Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas.

"Esimese päeva uuring võttis pikalt aega ning töödega lõpetasime alles hilisõhtul, kui väljas hakkas pimenema ning töid hakkas takistama järjest tugevnev tuul ja lainetus, mis pärssis Rootsi uuringulaeva Electra af Askö tegevust. Hoolimata lainetusest on lehviksonariga saavutatud andmete- ja pildikvaliteet üllatavalt hea. Ööseks sõitis uuringute emalaev Eva-316 ankrusse Lehtma ning Electra af Askö Soome Hanko sadama juurde. Öösel toimus lehviksonari uuringu andmete töötlemine ning hommikul saime Estonia õnnetuspaika naasta."

Rene Arikase sõnul on lehviksonari poolt tehtud kujutisel selgelt eristatavad Estonia vraki vööriosa, kiil ja ahter. Näha on sild, tekiehitis, akende read ülemistel tekkidel ning ankur, sõukruvi ja teised detailid. Näha on ka deformatsioone laevakere keskosas.

"Vrakki ümbritseval alal laevast põhja pool on kujutisel näha seljandikku, mis on arvatavalt tekkinud laeva uppumise tagajärjel," selgitab Arikas. "Seljandiku ja laevakere vahel on viie kuni seitsme, kohati kümne meetri laiune kanal. Samuti on tekkinud kanal laeva ahtriosas. Arvatavalt on kanalite tekkimise põhjus, et laev on oma algsest asukohast varisenud allapoole lõuna ja ida suunas, kuna ta lebab seljandiku peal, mille materjaliks on ebapüsiv savikiht. Kokku on näha nelja väiksemat ja suuremat varingut, millest viimane tekkis aastatel 1995–1996 toimunud vraki kaadamise käigus, kui kogu vööri- ja ahtriosa ning ka lõunapoolne osa kaeti geotekstiiliga, see ankurdati vaieritega, kaeti kivikihiga ja sinna peale toodi ligi 300 000 kantmeetrit liiva. Ilmselgelt kaadamine ei õnnestunud ja sellest tulenevalt tekkisid varingud, mida täna sonariuuringutega näeme."

Keskosa kõvemal moreenil, vöör ja ahter pehmemal savil

Laupäeval, 10. juulil viidi põhjaprofileerijaga läbi kogu ala uuringud. Rene Arikase sõnul on kujutisel näha ristlõiget Estonia vraki keskosast. "Sellelt võib hinnata, et laeva keskosa toetub kõvemale moreenile, mille peale laev on pidama jäänud, ja vööri- ning ahtriosa pehmemale savile. Nägime uuringutest, et laeva keskosa on pigem kõrgem ja toimunud on läbipaine. Sellest tulenevalt on suure tõenäosusega tegemist deformatsioonidega, mida me järgnevatel päevadel läbi viidavate uuringutega plaanime täpsemalt tuvastada."

Täna, 11. juulil liitus meeskonnaga Ameerika Ühendriikidest saabunud Mesotech 3D skaneerimise ekspert Brian Abbott. Toimus aparatuuri testimine ja täppiskoordinaatide ettevalmistamine Mesotech sonari kasutamiseks. Kolmjalal paiknev 3D-skanner on kavas paigutada 20–25 erinevasse asukohta ümber vraki, et saada väga täpsed mõõdistusandmed nii laevakere vigastuste kui ka laeva vahetult ümbritseva merepõhja kohta.

"Pärast 3D skanneruuringut viime kiiresti läbi esmase andmete töötlemise ning selle põhjal teeme otsused, milline saab olema uuringute edaspidine käik. Kui vee läbipaistvus võimaldab, plaanime lähipäevil kutsuda välja allveeroboti, et juba teadaolevaid deformatsioone laevakeres – ahtriosas, keskosas ja paremas pardas – detailsemalt uurida ning mõõdistada nende täpne asukoht," rääkis Arikas.