Kokku on uurimise ajal merel kahe laeva peal püsivalt 28 inimest. Murekohaks võivad olla äikesetormid. Vajadusel saab minna ka Soome rannikule varju, kui peaks esinema mingeid probleeme ilmaoludega või kõva lainetusega. Koostööd tehakse ka PPAga.
Delfi käis täna kohapeal. Maismaad ei paista kuskilt - keset merd ei tajugi, kui kurva taustaga antud koht on. Just siin, circa 50 kilomeetrit Hiiumaa rannikust uppus parvlaev Estonia 1994. aasta 28. septembri esimestel öötundidel. Meresügavus on siin 70-80 meetrit.
Tänagi tervitasid kohapeale kaatritega saabunud ajakirjanikke kõrged lained, ent üks kogenud meremees viitas, et see on köömes - täna oli laine kõrgus umbes meeter või pisut enam, Estoniale saatuslikuks saanud öösel 4 meetri kanti.
Südapäeva paiku jõudis kohapeale ka piirivalvelaev kindral Kurvits, mille pardal peeti palvus, mille viis läbi piiskop Tiit Salumäe. Lahkunute mälestuseks visati vette ka lilleõied.
Praegune uuring on põhimõtteliselt nn eeluuring, mis peaks lõppema 18. juuliks. Laiahaardelisem uuring tuukrite osalusel peaks toimuma järgmisel aastal.
Taustaks
Valitsus tegi tänavu veebruaris kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse rahastada ohutusjuurdluse keskust 3 miljoni euroga parvlaev Estonia hukkumise uute asjaoludega seotud allvee-uuringute läbiviimiseks.
Peaminister Kaja Kallas sõnas siis, et valitsuse jaoks on oluline, et uute asjaolude väljaselgitamine toimub mainitud keskuse koordineerimisel, sõltumatult ning Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdluse asutuste koostöös.
Reformierakonna juhitav valitsus eraldas reaalselt esiti nüüd maikuus reservist 1,6 miljonit allvee-uuringute ja elektroonilise simulatsioonimudeli tellimise rahastamiseks. Põhjendati, et summasid eraldatakse vastavalt uuringu kulgemisele ja vajadustele.
Uuringute sütikuks skandaalne dokumentaalsari
Näiteks Rootsi õnnetuste uurimise amet (Statens haverikommission – SHK) teatas paari nädala eest, et kavatseb ka sel suvel Estonia vrakki uurima minna.
Uus uurimine sai alguse möödunud sügisel ilmavalgust näinud ajakirjanik Henrik Evertsson kõmulisest dokumentaalsarjast, kust ilmnes, et laevakeres on suured augud. Nende tekkimise põhjus võib olla ka pinnases olev kivi, kuid filmis välja käidud vastuolulisemate teooriate hulgas oli kokkupõrge tundmatu objektiga.
