Kuus aastat tagasi alguse saanud Kolme mere algatus on praktiline koostöövorm, millel on suur potentsiaal anda tõuge pandeemiajärgse majanduse taastumisele ja tugevdada selle konkurentsivõimet. Kolme mere piirkond on Euroopa majanduskasvu vedades tohutu potentsiaaliga. Koos Eestiga kuulub siia 110 miljonit inimest ja soov on tarku ühendusi arendada eelkõige energia-, transpordi- ja digisektoris.

„Peame ennast rohepöörde abil tugevamaks muutma. Ja et roheliseks saada, peame veenduma, et ELi roheline mull on õhukindel. Praegu see seda veel ei ole, sest meil ei ole piirilevi piirangut, mis hoiaks musta energia siit turult eemal. Ka Eestis on energiatootmine muutunud passiivselt kliimaneutraalseks, aga teame, et me ei kasuta selleks rohelist energiat,“ ütles president Kajulaid.

Riigipea sõnul suudab Kolme mere algatus olla nutikate lahenduste oivakeskus, mis tõukaks ka kasvu läänes, kuna meil on vähem vana piiravat taristut, mis uue ehitamist takistaks: „Koostöös saame toetada ka demokraatiaid idapartnerlusriikides ja Lääne-Balkanil, et nad saaksid olla osa demokraatlikust ja ühendatud maailmast.“

Riigipea rääkis ka poliitilistest pudelikaeltest tarneahelates. „Pandeemia näitas meile, et turgude sulgemisel võime kaotada kõik. Selle asemel peame mõtlema, kuidas neid turvaliselt avatuna hoida – konkurentsivõimelisuse huvides vajame nutikat lubavat õigusruumi,“ rõhutas Kaljulaid.

Need teemad olid samuti jutuks ka kohtumistel Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri ning Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga. Ka sügisel Tallinnas toimuv Tallinn Digital Summit on pühendatud Kolmele merele, mis toob kokku 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele – Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.