ÜLEVAADE | Nappus toidust, kütusest ja ravimitest: kuidas tuleb koroonapandeemiaga toime Põhja-Korea?

Diktatuuririik on end kogu maailmast ära lõiganud just nüüd, kui rahvusvahelist abi tõenäoliselt kõige enam tarvis oleks.

Kolmapäeval teatas Vene välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis näljahäda ja totaalse majanduskriisi äärel kõikuvale Põhja-Koreale taaskord koroonavaktsiinidega abikätt pakkuma, vahendab Vene riiklik infoagentuur TASS.

Pyongyang on seni aga nii mõnegi riigi sarnasest pakkumisest keeldunud. Selle asemel on viiruse tõkestamiseks püsti pandud range piirikontroll, mis on omakorda tõsiselt mõjutanud kaubavahetust naaberriik Hiinaga. Seejuures on murettekitavaks tõsiasjaks, et Põhja-Korea on aastaid sõltunud Pekingist nii toidu, väetiste kui kütuse osas.

Kujunenud olukorra üle tuntakse muret kogu maailmas. Kaalu lisab seegi, et ka muidu kinnise dikatuuririigi valitseja Kim Jong-un isiklikult on nüüdseks vihjamisi tunnistanud nii riigis valitsevat toidupuudust kui ka koroonaviiruse ohjeldamisega seotud muresid.

Lühidalt: Põhja-Korea on kriisis. See, kui suureks kriis kujuneb, sõltub järgmistel kuudel tehtud otsustest, kaasa arvatud sellest, kas riik võtab välisriikide poolt pakutud abi ja vaktsiinid vastu või mitte.

Milliseid koroonavastaseid meetmeid on rakendatud?

Põhja-Korea sulges oma piirid ja peatas kaubavahetuse naaberriikide Hiina ja Venemaaga kohe pärast seda, kui 2020. aasta alguses tulid esimesed ärevakstegevad teated uuest viirusnakkusest Wuhani linnas. Nüüdseks on piirid olnud seega ligi 18 kuud täielikult suletud.