"Me peaks suhtuma protestiga. See on kindlasti koht, kus Eesti peaks juhtunust informeerima partnerriike ja taotlema Euroopa Liidu kõrge esindaja protestiavalduse tegemist," sõnas Reinsalu. "Lisaks peaks välja kutsuma Vene suursaadiku, et saada aimu selle juhtumi asjaolude kohta," lisas ta.

Reinsalu tõdes, et Venemaa on tuntud spionaažimõiste laiendamise pärast. "Kui räägime näiteks kodaniku- või keskkonnaaktivistidest - neid on ka luuretegevuse alla loetud," märkis ta.

Säärased provokatsioonid pole Reinsalu sõnutsi midagi eriskummalist. "Meie diplomaate on aastaid instrueeritud selles, et nad võivad provokatsiooni ohvriks langeda. Põhjusega ei soovita välisministeerium Eesti ametnikel Venemaale ja Valgevenesse mitte reisida," kõneles Reinsalu veel.

Eesti ja Vene suhted on osa Lääne ja Venemaa suhetest, nentis Reinsalu. Seega mängib Venemaa aktsioonides rolli olukord, kui Ida-Euroopa riigid protesteerisid häälekalt Euroopa Liidu ja Venemaa kohtumise vastu. "Toona võis arvata, et Venemaa plaanib mingeid vastusamme. See ongi praegu sümbolväärtusega aktsioon ja ei saa välistada ka teisi samme," kõneles Reinsalu.

Venemaa kummalisi samme saab Reinsalu hinnangul põhjendada septembris toimuvate riigiduuma valimistega, milleks on vaja valijaid mobiliseerida. "Venemaa šampuselugu ja läänevastasus kõnetab seal suurt hulka masse."