Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas näitas täna ennelõunal ajakirjanikele Tallinnas uuringute emalaeva EVA-316. "Eesmärgiks on valmistuda põhiuuringuteks, mis algavad järgmisel aastal," selgitas ta Delfile. Nn soojenduseks on vaja teada saada täpsemalt merepõhjast ja sellest, mis seal ootamas. "Kus kohas savikihid, kus liiv, moreenikihid," loetles ta.

"Oluline ka teada saada, kus on vigastused laeva paremas pardas, mis on vigastuste ulatus ja iseloom. Millist tehnikat oleks vaja põhiuuringute käigus kasutada."

Kokku on merel neil päevil kahe laeva peal püsivalt 28 inimest. Murekohaks võivad olla äikesetormid, ent vähemasti praeguse prognoosi kohaselt peaks ilm pigem ilus olema. Vajadusel saab minna ka Soome rannikule varju, kui peaks esinema mingeid probleeme ilmaoludega või kõva lainetusega. Koostööd tehakse ka PPAga.

Estonia uppumiskoha kauguse kohta maismaast muigas tänasel üritusel üks meremees sedagi, et tegu pole ju suure avaookeaniga, vraki koht on ikka mandrile suhteliselt lähedal.

Taustaks

Valitsus tegi tänavu veebruaris kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse rahastada ohutusjuurdluse keskust 3 miljoni euroga parvlaev Estonia hukkumise uute asjaoludega seotud allvee-uuringute läbiviimiseks.

Peaminister Kaja Kallas sõnas siis, et valitsuse jaoks on oluline, et uute asjaolude väljaselgitamine toimub mainitud keskuse koordineerimisel, sõltumatult ning Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdluse asutuste koostöös.

Reformierakonna juhitav valitsus eraldas reaalselt esiti nüüd maikuus reservist 1,6 miljonit allvee-uuringute ja elektroonilise simulatsioonimudeli tellimise rahastamiseks. Põhjendati, et summasid eraldatakse vastavalt uuringu kulgemisele ja vajadustele.

Uuringute sütikuks skandaalne dokumentaalsari

Näiteks Rootsi õnnetuste uurimise amet (Statens haverikommission SHK) teatas paari nädala eest, et kavatseb ka sel suvel Estonia vrakki uurima minna.

Uus uurimine sai alguse möödunud sügisel ilmavalgust näinud ajakirjanik Henrik Evertsson kõmulisest dokumentaalsarjast, kust ilmnes, et laevakeres on suured augud. Nende tekkimise põhjus võib olla ka pinnases olev kivi, kuid filmis välja käidud vastuolulisemate teooriate hulgas oli kokkupõrge tundmatu objektiga.

Estonia uppus 28. septembri öösel aastal 1994. Laeva pardal oli 989 inimest, neist 852 suri.