VIDEO | Lubadeta mootorrattur põgenes politsei eest 230 km/h, kaks nädalat hiljem sõitis vastu tänavaposti

27. juunil mõõtis politsei Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel kihutanud mootorratta kiiruseks 230 km/h. Politsei eest põgeneda otsustanud mootorratturil puudusid juhiload, kahe nädala pärast oli mees uuesti mootorratta seljas ning põhjustas avarii.

Pühapäeval, 27. juunil jäi Lääne-Harju politseijaoskonna patrulli kaamerasse 230 kilomeetrise tunnikiirusega sõitnud mootorrattur. Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel märgatud liiklushuligaan ei reageerinud politsei peatumismärguandele, vaid otsustas Pärnu suunas põgeneda.

PPA liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja Raul Annuka sõnul pole sellistel kiirustel tagaajamine otstarbekas. "Politsei tabas kiiruseületaja hiljem teiste meetoditega, mida politseitaktikalistel kaalutlustel täpsemalt kirjeldada ei saa," kommenteerib Annuka.

Lisaks suurele kiiruseületamisele ja peatumismärguande eiramisele puudus tsiklit juhtinud 31-aastasel mehel ka vastava kategooria juhtimisõigus.

Eile, 6. juulil koostati mehele väärteoprotokoll lubatud sõidukiiruse ületamise, peatumismärguande eiramise ja juhtimisõiguseta sõitmise eest. Pärast politseis menetlustoimingutel käimist otsustas mees koheselt vägitükke jätkata.

"Mees otsustas samal päeval koostatud väärteoprotokollist hoolimata hiljem uuesti mootorratta selga ronida ning kui politseihoonest lahkumisest oli möödunud umbes pool tundi, sattus ta kella 8 ajal Nõmmel Vabaduse puiesteel liiklusõnnetusse, kui kaldus mootorrattaga Yamaha paremkurvis vastassuunavööndisse, kukkus ning libises vastu tänavavalgustusposti," räägib Annuka.

Kiirabi viis mehe tervisekontrolliks haiglasse. Esialgsel hinnangul võis õnnetuse põhjuseks olla lubatust suurem sõidukiirus.

Miks ei alustatud mehe suhtes kriminaalmenetlust?

Põhja prefektuuri pressiesindaja Kristjan Lukk selgitab, et ei kiiruse ületamine, juhtimisõiguseta sõitmine ega ka peatumismärguande eiramine ei anna alust kriminaalmenetluse algatamiseks – kõik eelmainitud rikkumised on seaduse järgi väärteod. Küll aga võetakse kriminaalvastutusele saririkkujaid, kes jäävad korduvalt vahele lubadeta sõiduga.

"Kriminaalvastutuse kaasa toovaks süstemaatiliseks lubadeta sõiduks loetakse kolme episoodi," kommenteerib Lukk. Kõnealusel mootorratturil on juhtimisõiguseta sõite aga fikseeritud kaks.

Liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja Raul Annuka sõnul on rikkuja saanud väärilise karistuse.

"See juht on nii varalise kui ka tervisekahju näol oma süütegude eest õppetunni kätte saanud. Kogu see lugu on ilmekas näide sellest, et kiirusepiirangud on kehtestatud põhjusega ning kõike ei tasu omal nahal järele proovida," ütles Annuka.