Eestigi on Euroopa Liidu keskmiste vaktsineerimisnäitajatega võrreldes liikumas pigem sörkivas tempos. Lätis on olukord veelgi märgatavalt kehvem.

Kui Eestis on tänase seisuga täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 51,9 protsenti, siis Lätis 38,9. Täielikult on Lätis vaktsineeritud 32,5 protsenti täisealistest, Eestis ligi 42 protsenti.

Homme otsustab lõunanaabrite valitsus ametlikult, et rakendatakse mitmeid uusi meetmeid, vahendab Läti Delfi. Laual on seegi, et perearstid võivad saada teatud rahalise boonuse, kui just nende asutustes kasvab vaktsineerimine tunduvalt. Vaktsiinidel võivad teatavasti olla kõrvalnähud, kaalumisel on, et dooside saamise järel oleks haiguspäevad kohe hüvitatud.

Mõeldakse ka riikliku suure loterii peale. Osaleks kõik, kes vaktsineeritud. Ehk needki, kes said oma doosid kätte enne loterii väljakuulutamist. Kuidas oleks õnnemäng korraldatud ja mis on auhinnad, pole veel paika pandud.

Psühholoog Ivars Austers tõi välja idee kitsaskoha. Tema sõnutsi on arusaadav, et poliitikud soovivad teha nähtavaid asju, ent rahas mõõdetavad kasutegurid ning loteriid võivad inimestes tekitada arusaama, et nii on ka edaspidi. "See kahjustab indiviidi ning riigi suhet, mis puudutab tervishoidu," nentis ta ja tõi näiteks, et tulevikus võivad inimesed kas või nõuda - lähen vabatahtlikult vähi sõeluuringule, makske mulle selle eest.

Valitsuskabinetis arutatakse ühtlasi võimalust, et osades ametivaldkondades oleks vaktsineerimine kohustuslik. Diskussioon sel teemal algas juba aprillis, aga nüüd soovitakse ka reaalsed otsused vastu võtta. Mis ametid, ei tahetud veel öelda, aga meedias spekuleeritakse, et ilmselt on jutt näiteks meditsiini- ja haridusvaldkonnast.