PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev rääkis, et 2. juulil kuulutas Leedu riigis välja hädaolukorra seoses suurenenud ebaseadusliku rändega Valgevenest. "Kuna ebaseadusliku rände oht Leedu-Valgevene piiril püsib lähiajal kõrge, saadab PPA siseministri heakskiiduga Leetu appi ESTPOL5 meeskonna," rääkis Belitšev.

7. juulil alustabki Eestist teed kümneliikmeline meeskond, mille viis liiget pidanuks algselt suunduma hoopis Sloveeniasse rändekriisi lahendama. PPA lähetab meeskonna esialgu kuuks ajaks. ESTPOL5 täpsemad ülesanded selguvad kohapeal, kuid Leedu vajab piiril Eesti abi näiteks droonivaatluses, objektivalve ülesannete täitmisel ja olukorra monitoorimisel.

"Leedu abistamine on osa Eesti-Leedu kahepoolsest koostöö kokkuleppest. Toetame Leedut kriisi lahendamisel, kuid iga selline operatsioon annab ka meie inimestele väärtuslikku kogemust. Vähetähtis pole ka panus üldisesse rahvusvahelisse koostöösse, et kui abi peaks vajama Eesti, on ka meil liitlasi, kes keerulises olukorras toetavad," ütles Belitšev. Kuigi rändesurve Eestile ei ole praegu kõrge, on PPA oma kriisiplaanides paika pannud ja ka läbi harjutanud massilise ebaseadusliku rändega seotud protseduurid. "Teeme juuli ja augusti jooksul ka täiendavaid õppusi-harjutusi, erinevate rändega seotud stsenaariumitega," lisas ta.

Varasemalt on PPA piirikontrolli ja valvamise ülesandeid täitnud Kreekas, Rumeenias, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Bulgaarias, Sloveenias, aga ka Lätis ja Leedus ning Poolas ja Soomes.

Alates jaanuarist on Leedu piirivalve kinni pidanud rohkem kui 1300 sisserändajat, kellest valdav osa on saabunud viimase paari nädala jooksul. Ainuüksi viimase kolme päevaga on kinni peetud enam kui pooltuhat illegaali - möödunud ööpäevaga ületas ebaseaduslikult Valgevene-Leedu piiri taas rekordarv inimesi - 280. Nagu ka eespool mainitud: Leedu valitsus on välja kuulutanud hädaolukorra.

Meilgi oma tegevusplaanid sääraseks olukorraks

Mis puutub olukorda Eestis, siis Belitševi kinnitusel pole praegu rändesurve kõrge, kuid me ei saa Leedus toimuvat ignoreerida. "PPA-l on olemas tegevusplaanid ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja massilise sisserändega seotud tegevusteks ning harjutame nende rakendamist regulaarselt," lisas ta. Viimati oli suurõppus 2019. aastal, praegu on Kagu piiril toimumas harjutusõppus, mille käigus testitakse erinevate stsenaariumite lahendamist.

PPA-l tuleb migrantide seast eristada varjupaigataotlejad ning neist omakorda tuvastada need, kes rahvusvahelist kaitset ka vajavad. "Ülejäänud inimeste osas tuleb alustada väljasaatmist, mis eeldab kokkuleppeid päritoluriigiga, inimestel on vaja reisidokumente jne ning ka Leedu kogemusest näeme, kui keeruline see protsess on. Seega on igal juhul mõistlik, et Eesti abistab Leedut ja ka teisi migratsioonisurve alla sattunud Euroopa riike ning teeks enda poolt kõik, et ebaseaduslikult rändest põhjustatud kriis ei laieneks," lisas Belitšev.

2020. aastal pidasid piirivalvurid Eesti rohelisel piiril kinni viis ebaseaduslikku piiriületajat, tänavu kuus, sh 25. juunil Setomaa vallas neli inimest. 2019. aastal 25 ja 2018. aastal 45 inimest.