Päästeameti pressiteenistusest märgiti Delfile, et algselt poldud kindlad, kas laps läks üldse vees kaduma. Kahjuks leiti kaks tundi hiljem 12-aastane poiss elutuna veest sedapuhku rannapiiri ja õhulossi vahel paiknenud alalt.

Avaldame kaastunnet uppunu pereliikmetele.

Piisas vaid kümnest minutist

Täpsema info kohaselt selgub, et kõne laekus häirekeskusesse siis, kui poisslaps oli kümmekond minutit kaasviibijate silme alt kadunud.

Sündmusele reageerinud Nõmme päästekomando meeskonnad alustasid olemasoleva info põhjal veekogus otsinguid ja politsei tegi kindlaks, et poiss ei viibi kadumiskoha läheduses maismaal.

Samuti kaasusid juba enne päästemeeskondade kohale jõudmist poisi asukoha tuvastamisse rannakülastajad, kes olid abiks veepiiri lähedase ala läbiotsimisel. Päästetööde käigus õnnestus kohaliku kohviku turvakaamerate salvestiste abil teha kindlaks poisi täpne vettemineku koht ja otsinguala kitsendada. Kell 17.40 leidsid päästjad kolme meetri sügavusest veest uppunu.

Lapsi ei tohi hetkekski silma alt ära lasta

Just hiljuti vapustas eestimaalasi uudis väikelapse uppumissurmast. Täna täienes vees hukkunud laste rida veelgi ühe nime võrra.

Päästeamet on kuumade suveilmade taustal ohtu adunud ja varasemalt ka lastele ning veeohutusele tähelepanu juhtinud.

"Laste ohutunnetus on tihtipeale nõrgem kui täiskasvanutel ja seetõttu on ka õnnetused kiired tulema. Lapsevanematel tasub olla eriti hoolas ja hoida lastel pidevalt silm peal. Õnnetuseks piisab vaid hetkest ja seepärast ei tohi lapsi omapäi vette lubada, seda isegi siis, kui lapse ujumisoskus on väga hea,“ pani inimeste südamele Liis Truubon, Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist.

Ka vees mängides ei tohi unustada ettevaatlikkust.

„Laste lemmikud on täispuhutavad loomad ja kummimadratsid, millega on mõnus vees sulistada. Kerge tuulega kipuvad täispuhutavad rannamänguasjad aga kaugele triivima ja harvad pole juhud, kui lapsed on kummimadratsil sulistades kogemata avamerele jõudnud. Sealt omal käel ohutult tagasi jõudmine on aga keeruline kui mitte võimatu,“ rääkis Truubon. Seetõttu tulebki täispuhutavate mänguasjadega mängida madalas vees ja täiskasvanute pilgu all. Siis on õnnetuse juhtumise tõenäosus väike.

Lisaks rannaalale tasub hoolas olla ka kodu lähedal.

„Lastel tuleb silm peal hoida ka siis, kui nad mängivad koduhoovis täispuhutavas basseinis. Kodu lähedal tasub hinnata ka teisi võimalikke veeohte – jälgida tuleb, et kaevud oleksid kaetud ja ligipääs tiikidele, järvedele ja teistele veekogudele oleks piiratud. Maandatud riskid aitavad ära hoida õnnetustesse sattumist,“ selgitas Truubon.

Reetlik põhi

Samuti tuleb silmas pidada, eriti karjääride puhul, et veekogu võib olla ettearvamatu põhjareljeefiga: kuna karjäärijärv on inimtekkeline veekogu, ei ole selle põhi looduspäraselt lauge, vaid langeb juba kaldalähedases alas väga järsult ja kujutab seetõttu suurt ohtu nõrga ujumisoskusega suplejatele.

Sellel aastal on Eestis uppunud 23 inimest, neist kuus Harjumaal.

Päästeamet julgustab ohtlike olukordade või kahtluste tekkimisel võtta alati kiiresti ühendust häirekeskusega numbril 112.

Psühholoogiline abi on kättesaadav ka neile, keda juhtum kaudselt puudutas

Kõikidele, keda sündmus otseselt või kaudselt puudutab, pakub sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ööpäevaringset psühholoogilist esmaabi ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Need, kes helistada ei saa või ei soovi, saavad nõustajaga suhelda veebis aadressil www.palunabi.ee.


Psühholoogiline esmaabi kujutab endast pärast traumeerivat kogemust personaalse ja vahetu toe pakkumist, et taastada turvatunne, vähendada kaotuse mõju ja anda tugevust ning vastupidavust toimetulemiseks ja igapäevaeluga jätkamiseks. Vajadusel saame abistada sobiva spetsialisti leidmisel.


Ära jää oma raskusega üksi, vaid helista või kirjuta juba täna!


Sotsiaalkindlustusamet