Täna kell 18.00 kohtus Leedu peaminister Ingrida Šimonyte Stenbocki majas Kaja Kallasega, et arutada kahepoolset koostööd, energeetikateemasid ning Valgevene ja Venemaaga seotud küsimusi.
„Kui teisel pool piiri on riik, mis ei ole õigusriik, siis on väga raske prognoosida, mis sealt edasi tuleb,“ nentis Leedu peaminister kohtumisjärgsel pressikonverentsil kõne all olnud Valgevene kohta.
Šimonyte kinnitas, et on nii Eestile kui ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele viimastele sündmustele järgnenud kiire reaktsiooni ja üksmeele eest tänulik.
Samas pidi ta möönma, et üks keerulisemaid teemasid on hetkel energeetika, ning seda just Valgevenega seoses. “Arutasime ka Astravetsi tuumajaama teemat. Olen seisukohal, et Łukašenka ehitas selle geopoliitilistel põhjustel ja Balti riigid peavad sarnaste projektide osas väga ettevaatlikud olema.”
Teatavasti on nii Läti kui Eesti Leedule selgesõnaliselt lubanud, et Valgevenega elektritehinguid ei toimu.
Delfi küsimusele, kuidas saame kindlustada, et ka Venemaa kaudu ei toimu Leedu elektriliine mööda siiski Astravetsist elektri ostmist, vastas Kaja Kallas, et kõige suurem tagatis sellele on just plaanitava desünkroniseerimisprojekti elluviimine.
“Samas, isegi kui oleme hetkel kõik lõpetanud igasuguse elektrikaubanduse Valgevenega, siis füüsilisi elektrone me tõesti takistada ei saa,” nentis Eesti peaminister.
“Kui sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrivõrguga saab 2025. aastal teoks, siis see lõppeb juba iseenesest,” lisas ta.
“Leedus on asi lihtne: meil on seadus, mis keelab Valgevenelt elektrienergia ostmise. Muidugi on veel tehnilisi arutelusid ja küsimusi, kuna ühendused on ju olemas. On arutelud selle üle, et kas kõik kolmandate riikide elekter, mis Baltikumi turul liigub, on Venemaa päritolu,” tunnistas Leedu peaminister.
“Leian, et see on teema, mida on raske arutada vaid peaministrite tasandil, sest kaasatud peavad olema ka võrguettevõtted ja energeetikaministrid. Seda nad ka on, ning olen Eesti peaministriga nõus, et kui desünkroniseerimine ellu viiakse, kaob probleem iseenesest,” lõpetas ka Šimonyte vastuse siiski lootusrikkalt.
Mõlemad riigipead nõustusid, et jätkuvalt ollakse ühisel arvamusel ka suhtluse taastamisel Venemaaga: “Hetkel näeme, et Kremli režiim on liikumas Nõukogude Liidu 2.0 versiooni poole, seepärast on väga hea, et Euroopa Liit sellist viga ei teinud,” rõhutas Ingrida Šimonyte.
Visiit jätkub homme, kui Leedu peaminister asetab pärja Maarjamäe kommunismiohvrite mälestusmärgile ja kohtub riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Tegemist on Ingrida Šimonyte ametiaja esimese visiidiga Eestisse.
