Mari-Anne Härma: tõenäoliselt kantakse maha kõik terviseameti külmlaos asunud vaktsiinid ja muud ravimid
(412)
Terviseameti ladudes tõusis möödunud nädalal temperatuur 10 kraadi lubatust kõrgemaks, mille tõttu võis kannatada lao külmaruumides säilitatavate vaktsiinide ja ravimite kvaliteet. Temperatuuri kõikumine ei puudutanud terviseameti -20 ja -70 kraadiseid autonoomseid külmkappe.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul arvestatakse vaktsiinide tootmisel teatava temperatuurikõikumisega, kuid enamasti toimuvad need kõrvalekalded tervishoiuteenuse osutaja juures, mitte kesklaos. "Vaktsiinid ei muutu temperatuuritõusu tõttu inimesele ohtlikuks, vaid nende oodatav mõju väheneb. Ühekordne temperatuurikõikumine omab üldjuhul väikest mõju, kuid antud juhul ei saa me kindlad olla, et kesklaos toimunud temperatuuri kõrvalekalle jääb ainsaks ja vaktsiiniga edaspidi midagi teenuseosutajate juures ei juhtu. Kui temperatuuri kõikumine mõjutab vaktsiinide või muude ravimite kvaliteeti juba kesklaos, ei saa me tagada nende edasist tõhusust, sest uus võimalik külmaahela katkemine kahandaks nende mõju veelgi. Niisiis saame oma laost välja anda vaid neid vaktsiine ja ravimeid, mille kvaliteedis oleme täielikult kindlad," selgitas Härma.
Kui saab tõeks terviseameti kõige pessimistlikum prognoos, võib kogukahju ulatuda üle kolme miljoni euro. Mari-Anne Härma kinnitusel tegeletakse juhtunu uurimise kõrval esmajärjekorras vaktsiinidele ja ravimitele asenduse otsimisega. "Esmalt tuleb leida asendus aegkriitilisematele vaktsiinidele ehk tuberkuloosi, difteeria ja teetanuse ning rotaviiruse vaktsiinidele. Tervisekassa on sõlmimas vaktsiinide tarnijatega kokkuleppeid kiirtarneteks – tuberkuloosi ja rotaviiruse vastased vaktsiinid on tootja laos olemas ja nad on kokkuleppe saavutamisel nõus need kohale toimetama juba järgmisel nädalal. Kolmas aegkriitiline vaktsiin on difteeria-teetanuse vaktsiin noorukitele ja täiskasvanutele, mille osas Tervisekassa edastas tootjale palve saada neilt esimesel võimalusel ühe-kahe kuu varu," rääkis Härma.
Terviseameti külmaruumides olid riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid lastele ja noorukitele, vaktsiinid täiskasvanutele, COVID-19 vaktsiinid, COVID-19 ravim, immuunglobuliinid ja gripivaktsiin. Külmlao temperatuuritõusu täpne põhjus on väljaselgitamisel. Samuti peab uurimine andma vastuse, miks tõrkusid dubleeritud hoiatussüsteemid. Kuni olukorra selgumiseni muudetakse töökorraldust ja külmkambrite tööd hakkab kohapeal jälgima ööpäevaringne mehitatud valve.
Eile kinnitati terviseametist, et kasutuskõlbmatuks on muutunud vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid. Nende seas üle 68 000 doosi AstraZenecat.
Mis on siis praeguse seisuga ametlikud numbrid? Terviseametist seda täna Delfile ei öeldud, ent lubati need andmed lähipäevil avaldada.
Vastuseks Delfi küsimusele sellest, kes võtab juhtunu eest poliitilise vastutuse ning enda ametikohast ilma jääb, ütles Tanel Kiik, et on rääkinud peaminister Kaja Kallasega ning palunud riigisekretär Taimar Peterkopil moodustada juhtunu uurimiseks komisjon. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno viitas, et sule sappa saajaks võib olla tema: "Kui riigikantselei komisjon on teinud oma töö ning kui selgub, et juhtunu on minu vastutada, tuleb mul see samm teha."
Terviseameti peadirektor märkis, et laoruumis paiknevad tooted olid kindlustatud. Omavastutuseks on lepingu kohaselt 10%.
