Juunikuised soojakraadid on kütnud veekogud soojaks. Paljudes ujumispaikades ulatub vee temperatuur juba üle 20 kraadi ning jahutust naudivad nii suured kui ka väikesed. Paraku on esimene suvekuu viinud märga hauda juba viis inimest. Halvima vältimiseks on oluline märgata ohte ja käituda ohuteadlikult.

„Selleks, et kosutavast karastusest ei saaks õnnetus, tuleb hinnata nii oma ujumisoskust kui ka veekogu eripärasid. Meeles peab pidama, et alkohol ja vesi ei käi kokku, sest saatuslikuks võib saada isegi väike kogus lahjat alkoholi. Suplema tasub minna juba tuttavasse kohta ning kindlasti tasub kaasa kutsuda sõber või seltsiline, et õnnetuse korral oleks abi lähedal,“ kordas Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist Liis Truubon üle veeohutuse põhitõed.

Iseäranis tähelepanelikult tuleb jälgida veerõõme nautivaid lapsi.

„Laste ohutunnetus on tihtipeale nõrgem kui täiskasvanutel ja seetõttu on ka õnnetused kiired tulema. Lapsevanematel tasub olla eriti hoolas ja hoida lastel pidevalt silm peal. Õnnetuseks piisab vaid hetkest ja seepärast ei tohi lapsi omapäi vette lubada, seda isegi siis, kui lapse ujumisoskus on väga hea,“ pani ta südamele.

Ka vees mängides ei tohi unustada ettevaatlikkust. „Laste lemmikud on täispuhutavad loomad ja kummimadratsid, millega on mõnus vees sulistada. Kerge tuulega kipuvad täispuhutavad rannamänguasjad aga kaugele triivima ja harvad pole juhud, kui lapsed on kummimadratsil sulistades kogemata avamerele jõudnud. Sealt omal käel ohutult tagasi jõudmine on aga keeruline kui mitte võimatu,“ rääkis Truubon. Seetõttu tulebki täispuhutavate mänguasjadega mängida madalas vees ja täiskasvanute pilgu all. Siis on õnnetuse juhtumise tõenäosus väike.

Lisaks rannaalale tasub hoolas olla ka kodu lähedal.

„Lastel tuleb silm peal hoida ka siis, kui nad mängivad koduhoovis täispuhutavas basseinis. Kodu lähedal tasub hinnata ka teisi võimalikke veeohte – jälgida tuleb, et kaevud oleksid kaetud ja ligipääs tiikidele, järvedele ja teistele veekogudele oleks piiratud. Maandatud riskid aitavad ära hoida õnnetustesse sattumist,“ selgitas Truubon.

Neile, kes plaanivad nautida perega paadisõitu või minna veele mõne muu alusega, tuletab Liis Truubon meelde ohutuse alustõde: „Kindlasti peab igal paadis, kanuus või muus veesõidukis olijal olema seljas päästevest, ka kõige pisematel. Päästeveste on igas mõõdus ja igaühele leidub paras number. Kui vest on paras ja õigesti kinnitatud, aitab see õnnetuse puhul ära hoida kõige hullema. Seetõttu ei tohiks seda lihtsat abivahendit unustada lapsed ega täiskasvanud.“ Lisaks päästevesti olemasolule peavad veele minejad jälgima kindlasti ka ilmastikuolusid, vee temperatuuri ja veesõiduki tehnilist seisukorda.

Neid peresid, kel on soov tuletada meelde veeohutuse põhitõdesid, proovida selga päästevesti, harjutada treeneri pilgu all ujumist, õppida päästerõnga viskamist, osaleda loosis ning panna end proovile virtuaalreaalsuse telgis, ootavad päästeamet, Eesti ujumisliit ja Ujume koos ujumiskool 4. juulil kell 11 Harku järve äärde Veemoto alale meeleolukale perepäevale.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid