Õiguskantsler lõi ABIS-e täiendavaks uurimiseks töörühma, näeb seaduses mitut probleemi

President Kersti Kaljulaid kuulutas teisipäeval välja ABIS-e asutamist lubava seaduse. ERR vahendab, et õiguskantsler näeb ABIS-es mitmeid probleeme, mistõttu asutas ta seadust uuriva töörühma.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et biomeetrilise isikuandmete andmekogu ehk ABIS-es pole näiteks täpselt määratletud, milliseid andmeid andmekogus hoidma hakatakse ja kuidas ning kui kaua neid hoitakse.

Madis otsustas luua töörühma, mis peab täpselt selgitama, kuidas on tagatud, et igast andmevaatamisest jääb maha jälg ja kuidas seda jälge kuritarvituste vältimiseks kontrollitakse.

Samuti peab töörühm selgitama, millistes menetlustes biomeetrilisi andmeid kasutama hakatakse. Madise töörühm plaanis uuesti hinnata ka ABIS-e vastavust põhiseadusele.

Töörühma analüüsiga loodab õiguskantsler ühele poole saada sügiseks ning kui ilmneb vastuolu seadusega, siis saadetakse seadus tagasi riigikogusse või vajadusel riigikohtusse.

President Kersti Kaljulaid kuulutas teisipäeval välja ABIS-se. President kirjeldas, et viimase kümnendi jooksul on toimunud tehnoloogia ja andmetöötluse arengu järel oleme jõudnud olukorda, kus senised kokkulepped ei pruugi enam pädeda. "Meie digiriik areneb, riigi andmebaasid,-töötlus ja -arhitektuur muutub kvaliteetsemaks, mis omakorda loob uusi võimalusi andmete kasutamiseks," kommenteeris president. Kaljulaiu sõnul puudub meil siiski laiem ühiskondlik kokkulepe, kuidas ja mida võib riik inimesele kuuluvate andmetega teha.

President Kaljulaid nentis, et vastuvõetud seaduses esineb põhiseaduse suhtes riiveid. "Samas ei muuda iga riive seadust põhiseadusega vastuolus olevaks," kommenteeris Kaljulaid.

President toob välja, et tal olnuks võimalus seadus jätta välja kuulutamata üksnes juhul, kui see oleks põhiseadusega vastuolus, ent seda presidendi hinnangul isikut tõendavate dokumentide seadus ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ei olnud.