GRAAFIK | Eesti kukkus jaanipühade aegu vaktsiinirallis EL-i riikide seas viimaste sekka

Viis Ida-Euroopa riiki ei suuda algselt seatud vaktsineerimisplaani juures püsida: Sloveenia, Läti, Bulgaaria ja Rumeenia vahelt leiab nimekirjast ka Eesti.

Politico graafikus nähtuvate praeguste näitude juures jõuaks Eesti 70-protsendilise vaktsineerituse tasemeni täisealiste seas 2021. aasta oktoobris. Nii jäädakse aga maha Euroopa Komisjoni seatud algsest verstapostist – astronoomilise suve lõpust ehk 22. septembrist. Selleks ajaks vaktsineeritaks Eestis praeguse tempoga (kui päevane dooside arv jääks samaks) esmase eesmärgi asemel 63% täisealisest elanikkonnast.

Sedasi sattus Eesti viiepealisse nimekirja riikidest, kus ei suudeta algselt seatud tähtajaks 70% täisealistest COVID-19 vastu ära pookida. Praeguse tempoga ületab Eesti vaid Lätit (47%), Rumeeniat (35%) ja Bulgaariat (22%). Sloveenia püsib oma 67 protsendipunktiga meist selle graafiku kohaselt kõrgemal.

Vaktsineerimistempo edeneb kõige paremini Maltal (70% täiskasvanuist saavad vaktsineerituks juunikuu jooksul), Suurbritannial (samuti juunikuus), Belgial (eesmärk täitub juulis), Iirimaal (juulis) ja Ungaril (samuti juulis).

Miks ja millal täpsemalt selline järsk langus aset leidis?

Süüdistada saab hetkel jaanipidustusi: Politico graafik, kus on nähtav päevane vaktsineerimiste arv, kukub alates 22. juunist äkiliselt põhja suunas. Kui 21. juunil oli uute vaktsineeritute arvuks miljoni inimese kohta 7635, siis 27. juunil ilmneb sama näitaja puhul numbriks 3374.

Eesti järsk langemine vaktsineerimisgraafikus näib aga viimaste päevade näitel vaikselt taaskord üles minevat – Tallinnas ja Narvas avati vaktsineerimispunktid, mis ei nõua eelregistreerimist ning nende populaarsus näitab inimeste seas endiselt kõrget vaktsineerimishuvi.

Terviseameti statistika kohaselt on kaks doosi saanud kätte 377 897 inimest, ühe doosi aga 175 466 isikut. Kokku on vähemalt ühe doosiga kaetud 553 363 inimest.