Terviseameti peadirektor Üllar Lanno allkirjastas täna õhtul käskkirja muudatused, millega langetatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 1. juulist. Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme asemel hakkab kehtima esimene tase. See tähendab valmisoleku taseme muutust eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes saavad naasta reservide taastamise ja tavapärasemate tegevuste juurde, mida rakendatakse valmisoleku tingimustes. Terviseamet rõhutab, et Eesti territooriumil on jätkuvalt epideemia ja tervishoiuteenuse toimepidevuse hädaolukorra oht ning kehtivad sellega seotud piirangud.

Terviseameti peadirektori sõnul vähendatakse haiglates COVID-19 voodikohtade arvu, kuid haiglad peavad hädaolukorra ohu tingimustes säilitama valmisoleku selleks, et vajadusel taas neid avada. Esimesel ohutasemel saavad tervishoiuasutused keskenduda tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. "Sisuliselt tähendab esimene ohutase valmistumist uueks nakatumistelaineks, mis õnnestub loodetavasti ühiste pingutustega ära hoida," sõnas Lanno.

Ka pärast hädaolukorra lõppu tuleb ettevaatlik olla

Eestis kehtestati hädaolukord hetkel, kui haiglates viibis 60 COVID-19 patsienti ja juhitaval hingamisel oli neist neli. Tänase (28.06.2021) seisuga viibib haiglaravil 34 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil viis patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel neli. Haiglates on surnud kokku 1255 COVID-19 patsienti ja lõpetatud 8109 COVID-19 haigusjuhtumit 7745 inimesega. Epidemioloogilise hinnangu kohaselt onnakatamiskordaja 0,67 ja Eesti 14-päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 33,6. Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel madal. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 31,8%. Epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele ning vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele.

"Siiski ei tohi kaotada valvsust, sest hädaolukorra oht eksisteerib endiselt. Jätkuvalt näeme mitmeid ohutegureid ning teiste riikide praktikast lähtuvalt võib nakkushaigusega seotud olukord muutuda kiiresti ja ootamatult. Näeme murettekitavat olukorda Suurbritannias, kus kestab Delta-tüvest tingitud neljas laine. Näeme nakatumistelainet piiri taga Peterburis. Delta-tüvi ehk nõndanimetatud India tüvi murrab tasahilju sisse ka Eestisse ja on praegu domineerivast nn UK tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini leviv. Seega tuleb praegu olla eriliselt ettevaatlik ning piirikontrolli tõhustamiseks kaalume koostöös partneritega erinevaid meetmeid, mille hulka võiks kuuluda senisest mõjusam või lausa kohustuslik testimine," ütles terviseameti peadirektor.

Kõige mustema stsenaariumini Eesti seekord ei jõudnudki

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse.

  • tase 1 - rakendatakse kriisi ohu korral;
  • tase 2 - rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;
  • tase 3 - rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Sel kevadel oli väga vähe puudu kolmanda taseme kehtestamisest. Kolmanda ohutaseme kasutuselevõtmise korral oleks Eesti jõudnud punkti, kus meditsiinisüsteem on võimeline pakkuma üksnes vältimatut abi, sest COVID-haigete mahud kasvanuks suuremaks, kui on tervishoiusüsteemi võimekus. Kolmanda taseme kehtestamise korral oleks piiratud plaanilist-, ambulatoorset- ning isegi erakorralist abi. See tähendanuks haigla ooteruumis raskete valikute tegemist, kus tagatakse vältimatu abi vaid neile, kes oleks abi edasilükkamine või selle andmata jätmise korral surnud või saanud püsiva tervisekahjustuse.

"Loodetavasti ei teki Eestis kunagi olukorda, kus peame kehtestama kõrgeima ohutaseme," ütles Üllar Lanno.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid