Daniel Pollette oli alguses hoopis Valérie Bacot' kasuisa. Ta hakkas tüdrukut vägistama juba siis, kui viimane oli 12-aastane. 1996. aastal mõisteti mees selle eest ka neljaks aastaks vangi, ent karistuse kandmise järel naases ta pere juurde ning jätkas vägivalda. "Kellelegi ei paistnud see veider, et Daniel tuli meiega uuesti elama, justkui polekski midagi juhtunud," kirjutas naine oma katsumust kirjeldavas raamatus.

Kui Bacot 17-aastaselt kasuisast rasedaks jäi, viskas väärkohtlemist eitanud ja ignoreerinud ema tüdruku tänavale. Daniel Pollette'i mõju all olnud naise abielu mehega kestis 18 aastat, sündis neli last. Lisaks pidevale vägivallatsemisele sundis Pollette Bacot'd ka prostituudina raha teenima. Mees käskis tal klientidega Peugeot' kaubikus seksida.

Valérie Bacot' tunnistas kohtus, et tappis 2016. aasta märtsis mehe relvaga, millega Pollette oli varem naist korduvalt ähvardanud. Bacot' kannatus hakkas katkema siis, kui ta hakkas kartma, et ka tema 14-aastast tütart ähvardab samasugune saatus. 2016. aasta 13. märtsil, vahetult pärast seda, kui üks klient teda vägistanud oli, haaras ta Pollette'i relva ning tulistas meest kuklasse. Koos kahe vanema poja ning tütre poiss-sõbraga maeti surnukeha metsa.

Kohus: Bacot on süüdi, aga ei pea kauem vangis istuma

Tema kaitsjad väitsid kohtus, et naise psühholoogilise seisundi tõttu polnud tal olukorrast teist väljapääsu. "Ta ei saanud seadusele lootma jääda," ütles kohtule psühhiaater Denis Prieur. "Polnud muud võimalust, kui mehe ärakaotamine," lisas ta.

Nathalie Tomasini, üks Bacot' advokaatidest, viitas Kanadas kehtivale seadusele, mis kaitseb süsteemse vägivalla all kannatanud ning oma mehe tapnud naisi. Prantsusmaal sellist seadust ei ole, mistõttu mõisteti Bacot teos süüdi.

Kohus võttis siiski kõiki asjaolusid arvesse ning otsustas, et naine ei pea istuma vangis kauem, kui juba kohtuprotsessi ajal trellide taga veedetud üks aasta. Kolm aastat vangistust saab ta kanda tingimisi. BBC kirjutab, et otsuse järel skandeeris rahvas kohtumaja ees: "Braavo!" Bacot ise ütles, et ta ei tunne kergendust. "Olen vaimselt ja füüsiliselt hävitatud," ütles ta ning lisas, et soovib lihtsalt koju oma nelja lapse juurde minna.