Koroonapiirangute kadumine tõstis jaanipühade ajal ka politsei töökoormat. Politsei ja piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Tago Trei rääkis Delfi „Erisaates“, et kolmepäevased jaanid lõppesid korrakaitsjate vaatenurgast juba 2019. aasta tasemel. Eriti torkas silma purjus juhtide suur hulk, kuid vabade päevade ajal kasvas kahekordseks paraku ka peresiseste tülide arv, millele politsei pidi reageerima. Uue nähtusena nägi ka politsei, et joomase peaga võidi elektritõukeratast pidada heaks liikumisviisiks, aga see viis paraku õnnetustesse sattumiseni. Kitsalt kergliiklejate puhumisreide pole seni veel siiski tehtud. Nädalavahetuse politseijuhtumite kohta küsis Raimo Poom.

Rääkides üldpildist, tõdes PPA operatiivjuht Tago Trei, et politsei väljakutseid oli mullusest palju rohkem. „Pühade kokkuvõttes oli pilt töine. Kui võrdleme eelmise aastaga, siis kõrgema prioriteediga väljakutseid oli 200 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kui võrrelda aastaga 2019, siis oli pilt juba suhteliselt sarnane ehk koroonaeelsel tasemel. Ilmselt oli see selle tõttu, et sel aastal olid lubatud juba suuremad peod. Eelmisel aastal olid pigem väikesed jaanituled, kuid sel aastal oli aga suuremaid pidusid,“ tõdes ta.

Kuid Trei sõnul oldi sellega arvestatud. „Me olime selleks valmistunud, kohati oli politseipatrulle väljas lausa kaks korda rohkem kui tavapärasel ajal. See tähendab, et suutsime kõigile väljakutsetele reageerida ja inimesed, kes abi soovisid, seda ka said. Alati pole suur väljakutsete tõus halb, see tähendab, et inimesed politseid usaldavad ja samas ka märkavad, mis nende ümber toimub. Kiidan inimesi, kes politseiga ühendust võtsid.“

Eile lõi politsei kokku, et pühade esimesel kahel päeval ehk 22. ja 23. juunil oli neil väljakutseid erinevatele sündmustele ca 800. Eile lisandunud juhtumite arv on täpsustamisel, kuid mõned arvud olid Trei sõnul juba teada, seda eriti raskemate juhtumite osas.

„Eile lisandus 57 alkoholi tarbinud sõidukijuhti ja kolme päeva kokkuvõttes olme tabanud 138 joobes juhti. Ühe neist ka vee peal, kes sõitis jetiga,“ luges ta tõsisemad juhtumid kokku.

Kõige traagilisemad juhtumid pühade ajal leidsid aset just kaherattaliste sõidukitega. „Kaherattalised jäidki nende pühade aegu eriliselt silma. Kui räägime liiklusõnnetustest üleüldse, siis oli neid eelmise aastaga samal tasemel, aga võrreldes eelmise aastaga hukkus liikluses kaks inimest. Eelmisel aastal pühade ajal hukkunuid ei olnud. Ja need kaks sõidukijuhti olid mõlemad kaherattaliste sõidukite juhid, üks oli mootorrattur, teine mopeedijuht,“ märkis operatiivjuht.

„Aga oluline on ka elektritõukerataste vaade. Pühade ajal oli ilm suhteliselt hea. Ja elektritõukeratas valiti siis n-ö joobes juhtimise jaoks sobivama sõidukina. Tegelikult see muidugi nii mõistagi pole. Nendega kukutakse ja neid juhtumeid oli päris palju, kus elektritõukerattur ise kukkus, sõitis kellelegi ette või osales kuidagimoodi liiklusõnnetuses.“

Küsimuse peale, kas on ka tehtud ka kergliiklejate puhumisreide, nentis Trei, et seni ei ole laiemaid kontrolle tehtud. „Otseselt selliseid aktsioone ei ole tehtud, kus kõik elektritõukeratturid puhuma paneme. Küll aga oli pühade ajal Tallinnas ja Harjumaal eriline tähelepanu kergliiklejatel, jalgratturitel, jalakäijatel. Nende osas tehti päris mitmeid erinevaid reide. Kontrolliti, kas jalgratastel on helkurid peal jne. Aga need pole reidid, kus vaadatakse vaid ühte suunda nagu kainusekontroll. Vaadatakse ikka üldpilti, et kuidas meil läheb. Ega see olukord ka seal kõige parem polnud.“

Väga suure hulga tõsiseid väljakutseid tõi politseile ka lähisuhtevägivalla juhtumid. 22. ja 23. juunil reageeris politsei kokku 108 korral. Paraku pidi PPA operatiivjuht tõdema, et koduseinte vahel polnud turvalisem ka eile.

„Kahjuks ei olnud eile olukord rahulikum. Eile lisandus 62 lähisuhtevägivalla juhtumit. Tavapärane on meil päevas 30, aga pühade ajal see kahekordistus. Pikad pühad, kus ollakse kodus ja pühade vaates alkoholi tarvitatakse, tõstavad meil alati lähisuhtevägivalla juhtumite arvu. Inimesed on pikalt koos, tarvitatakse alkoholi, tekivad tülid, see eskaleerub ja lõpuks kutsutakse politsei.“

„Järjest rohkem märkavad neid sündmusi lähedased, naabrid ja ka lapsed. See on muidugi väga kurb, kui lapsed peavad oma vanematele politsei kutsuma, aga neid juhtumeid oli ka antud pühade ajal.“

Üks eriti kole juhtum leidis aset Lõuna-Eestis, kus jaanide ajal jätkus juba varem alanud pidutsemine, mida nägid pealt väikesed lapsed ja kus läks käiku aiatööriistast relv. „Kui Lõuna-Eesti juhutmist räägite, siis päevad varem viisime ühe osapoole kainenema, kes oli liigselt joonud. Aga pühade aegu leidsime ikka tee sinna ja siis oli tegemist juba tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, kus oldi käiku lastud juba näiteks reha. Ja üks osapool oli saanud haava ja pidi kiirabiga ära toimetatama,“ rääkis Trei juhtumist.