Kohtumisel kinnitati taas üle viis Venemaaga suhtlemise põhimõtet, milles EL pärast Krimmi annekteerimist kokku leppis. “Üks viiest põhimõttest on ka valikuline koostöö Venemaaga, mille tingimusi ja formaate arutatakse tulevikus,” kirjutab Paet. “Reaalsuses võib see tähendada, et Ülemkogu president Michel ja Komisjoni president Von der Leyen võivad Vene juhtidega siiski vajadusel kohtuda. Praeguses ELi ja Vene suhete olukorras polnud aga võimalik, et ELi riikide ja Vene tippkohtumine saaks tuua lisaväärtust. On ju klaar, et Venemaa teab niigi ELi seisukohti rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumise osas Ukrainas, Gruusias, Vene opositsioonijuhtide suhtes ja nii edasi. Ja suhete halb seis on põhjustatud Venemaa tegudest, mis rikuvad rahvusvahelist õigust ning inimõigusi.”

Paet lisas, et olukord, kus liikmesriigid korraldavad Venemaaga kahepoolseid kohtumisi, pole EL-i ühtsusele kasulik. “See pole ELi ühtse poliitika seisukohast hea olukord, kus kõiki liikmesriike esindava ELi juhtkonna kohtumised Vene juhtidega on aastaid olnud külmutatud, kuid olukorda ära kasutades korraldavad Vene juhtidega kahepoolseid kohtumisi mitmed liikmesriigid, kes ei esinda ELi ühisseisukohti,” kirjutab Paet.
“Näiteks ELi kohtumiste osas kolmandate riikidega saab ka Eesti kaasa rääkida ja seda mõjutada, kuid mõne ELi riigi ja Vene kahepoolse kohtumise ettevalmistamisel mitte kuigivõrd.”

Paet lisas, et omaette teema oleks ka tulevikus EL-i ja Venemaa võimaliku tippkohtumise ajastus ja ettevalmistus. “Näiteks ELi välisasjade kõrge esindaja Borrelli visiit mõni kuu tagasi Venemaale oli ettenähtavalt halva ajastusega. Loodetavasti ei too tänaöine Euroopa Ülemkogu seisukoht kaasa aga seda, et mõned liikmesriigid tunnevad end julgustatuna korraldada Venemaaga kahepoolseid kohtumisi, sest ELi-Vene tippkohtumisi ei toimu veel teadmata ajal.”