Poola ja Balti riigid tõmbasid EL-i kohtumisel Venemaa lepitamisele pidurit

EL-i liidrid leppisid täna öösel pärast pikka vaidlust kokku tippkohtumise lõppteksti Venemaad puudutavas osas, mis tuli oodatust rangem, teatab Politico.

27 riigijuhti jõudsid kokkuleppele meie aja järgi umbes kell kolm öösel pärast pikaleveninud ja kohati tulist arutelu, vahendab väljaanne. Kohtumisel survestasid Poola ja Balti riigid Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhte, kes olid nädala alguses teatanud, et loodavad Venemaa presidendi Vladimir Putiniga isiklikult kohtuda.

Eesti peaminister Kaja Kallas ütles Delfile, et Venemaa-teemaline vaidlus oli Eesti jaoks eilsetest teemadest kõige olulisem. “Eelmisel ülemkogul oli pikk, põhjalik ja hea arutelu Vene teemadel, justkui jõudsime kõik ühisele arusaamale, et Venemaa on oht ja on vaja käituda ühtselt,” märkis Kallas. “Aga nüüd Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanek ei olnud päris koosokõlas sellega, mida eelmisel korral rääkisime. See oli halb üllatus.” Kokkuvõttes jõudsid riigijuhid Kallase sõnul siiski üksmeelele: ELi-Vene tippkohtumist ei tule ja jääb nii, nagu eelmisel korral kokku lepiti.

Hilisemas pressiteates lisas Kallas, et kõrgetasemelise suhtluse taastamiseks ei ole õige aeg, kuna Venemaa ei ole teinud omalt poolt mingeid samme Minski lepete täitmiseks ja jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist. “Ilma positiivsete muutusteta Venemaa senises agressiivses käitumises annaks suhtluse alustamine kõrgel poliitilisel tasemel meie ühiskonnale ja idapartnerlusriikidele vale signaali,“ ütles Kallas. Samuti tõstis peaminister esile, et tippkohtumisel ei unustatud ka toetuse väljendamist idapoolsetele partnerriikidele nagu Ukraina ja Gruusia.

Angela Merkeli ja Emmanuel Macroni arvates oleks EL-i ja Vene riigijuhtide tasemel peetavatele kohtumistele tulnud toetust avaldada ka EL-i tippkohtumise lõpptekstis, kuid kokkuvõttes pandi sinna kirja pigem rida etteheiteid ja nõudmisi Kremlile. Tekstis meenutatakse nii Malaisia lennuki allatulistamist kui ka Minski vaherahulepete mittetäitmist.

Ühisavalduses lisatakse, et kui Moskva jätkab oma pahatahtlikku ja illegaalset tegevust, võib EL kehtestada uusi majandussanktsioone. “Euroopa Ülemkogu ootab, et Venemaa juhtkond näitaks üles konstruktiivsemat suhtumist ja lõpetaks tegevuse EL-i ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide vastu,” märgivad EL-i riigijuhid.

Merkel kommenteeris pärast kohtumist, et oleks oodanud Venemaa suhtes “julgemaid” (st sõbralikumaid) avaldusi, kuid on rahul ka praeguse otsusega. Politico väitel aga osutus kohtumine ootamatult üheks viimaste aastate tõredamaks. Lisaks Venemaale tekitas lahkhelisid ka Ungari uue geivastase seaduse küsimus, kus Ungari valitsuse kaitseks astusid välja Poola ja Sloveenia. Enamik riigijuhte, sealhulgas baltlased, olid Ungari suhtes aga väga kriitilised. Rootsi peaminister Stefan Löfven märkis, et Rootsi maksumaksjad ei soovi rahastada riike, mis nende väärtusi ei jaga.