Kallase intervjuu Financial Times'ile kannab kaasas ohuhoiatust Lääne-Euroopa suunas: kui piirangutest vabanemisega venitatakse puhtalt mugavuse nimel, seatakse demokraatia tulevik nendes riikides tõsiselt ohtu.

Jaak Madison märkis, et nõustub selles küsimuses reformierakondlasest peaministriga.

"Fookus on õige sellele tulebki tähelepanu juhtida, et piirangute kehtestamine nõuab ka põhjendust, tuleb tõestada, et need on vastava efektiga," rääkis ekrelasest eurosaadik. "Majanduslikult pole piirangud tõesti võib-olla enam proportsionaalsed saadava kasuga, kui rääkida viiruse peatamisest. Praeguseks oleme aru saanud, et piirangute hoidmine pole kindlasti proportsionaalne."

Poliitikutel on kergem piiranguid peale panna, kui nad ise ei kannata. Nende töökoht ei kao, nemad ei pea minema tööturaha järele.
Jaak Madison

Ta sõnas, et piirangute hoidmisel või nende taaskordsel rakendamisel lastakse sedasi tekkida pikaajalisema loomuga probleemidel.

"Poliitikutel on ju kergem piiranguid peale panna, kui nad ise ei kannata selle käes. Nende töökoht ei kao, nemad ei pea minema tööturaha järele. Sellele tähelepanu juhtimine on asjakohane," ütles Madison. “Hetkel on see kriis tekitanud kindlasti paljudes mõnusa võimaluse kehtestada piiranguid justkui tervishoiu kaitseks, aga piirangute lõdvendamisega jäädakse venima. Selles mõttes on Kallasel õigus riigid, kes räägivad väga palju kodaniku- ja isikuvabadustest, on vägagi valmis neid piirama. Kõige hullem on see, et kodanikud ise on valmis neid piirama. See on hirmutav. Mõne riigi elanikud tahavadki rangeid piiranguid. Teised aga pole oma põhiõiguste kärpimisega nõus.”

Küll aga nentis ta, et on siiski seda meelt, et iga riik käitub oma vajadustele vastavalt.

"Iga riigi olukord on erinev," tõdes ta, et ühistesse piirangutesse või mehhanismidesse ta ei usu. "Pariis ega Tartu pole võrreldavad pole mõeldav samasuguste piirangute rakendamine."

Tähtis on sisepoliitiline edu

Financial Times'i ajakirjanik Richard Milne tõi EKRE artiklis välja negatiivse varju all justkui Eesti rahvusvaheline imidž saanuks Jüri Ratase eelmise valitsuse all (just nimelt EKRE tõttu) põhimõtteliselt peksa. Madison märkis, et eks iga ajakirjanik kirjutab nii, kuis maailmavaade lubab.

"Mitte kõik tippajakirjanikud ei kirjuta neutraalseid uudislugusid, vaid pannakse arvamus juurde," sõnas Madison ning märkis, et Financial Times on iseenesest juba teatud maailmavaate suunas kaldu. "Kui selle väljaande ajakirjanik arvab, et EKRE tõttu saadi sinikad külge, siis see on tema arvamus. Meile peaks olema oluline, mis on reaalsed otsused, mis on toetus erakondadele EKRE-l praegu ju kurta pole."

Koostöö EKRE ja Reformierakonna vahel?

Mis puudutab aga Kaja Kallase kommentaari, justkui EKRE sobikski vaid opositsioonipartei rolli, vastas Madison, et Kallas ei saanukski oma positsioonist lähtuvalt midagi muud öelda.

"Poliitkonkurentidele ongi raske kiitusi jagada," märkis Madison muheledes. "Kallas ilmselt tunnetab, et kui eelmisel kevadel ei teatud veel, kui ohtlik viirus on, saadi olukord kontrolli alla minimaalsete kahjudega, ettevõtted ja töötajad päästeti. Maksukeskkonnas toodi miljoneid läbi aktsiisilangetuse tagasi. Avalikult ei saa ta aga öelda, et EKRE tegi ära ka midagi head, mida Reformierakond pole kas suutnud või tahtnud teha. Usun, et Kallas pole sisimas ju rumal inimene."

Madison sõnas naljatlemisi, et kui Kallas oleks artiklis öelnud paar head asja EKRE kohta, annaks Reformierakond ehk EKRE-le lootust midagi koos ära teha.

"Kui Reformierakond suudab vigu parandada, eksimusi tunnistada ning unustada jutud maksudest; kui pöördutaks tagasi oma juurte juurde, milleks on tõeline majanduslik liberaalsus, siis klapiks see konservatiivse rahva- ja perepoliitikaga sel juhul on lootust, et EKRE võtab nad kunagi kampa, kui aeg kätte jõuab," sõnas Madison pooleks huumoriga, vihjates tulevikus koostöövõimalusele, mille Kallas aga eelnevalt välistanud on. "Kaja Kallasel oleks mõistlik aru saada, et valija tahtest pole mõtet üle sõita. Kui valija soovib näha valitsuses parempoolset poliitikat, siis Reformierakond peab seda aktsepteerima. Ja kui Reformierakond aktsepteeriks seda, siis oleks Eesti riigi demokraatia ju päris heades kätes."

Taustast

Kaja Kallas andis hiljuti intervjuu rahvusvahelisele tippväljaandele Financial Times, mis tituleeris ta liberaalse demokraatia lipukandjaks.

Kallas kritiseeris riike, kus pandeemia aegu rakendatud piirangutest ollakse aeglased loobuma.

"COVID-19 kriisi ajal oleme näinud, et soov tugeva käe või autoritaarse juhtimisviisi järele on meie ühiskondades suur. Seda isegi mõnes riigis, kus iialgi ei usuks, et oleks," rääkis Kallas. Peaminister nentis, et mõned valitsused on liikunud inimeste õiguste laiema piiramise suunas. "Isegi kui hetkel pole epidemioloogilisi põhjuseid, ei anta inimestele vabadusi tagasi, sest nii on mugavam."

Kallas avaldas kriitikat ka Saksa- ja Prantsusmaa suunas, eriti just isikukaitsevahendite ekspordikeelu küsimuses. "Need piirangud tulid kiiresti, ei kusagilt. Olen mures, et piirangud tulevad kriisi ajal liiga kergesti," lisas Kallas.

Lisaks pandeemiat puudutavale tõi Kallas välja nii Eesti sisepoliitilise olukorra kui ka Venemaa ja Valgevene suhtes olulised punktid. Lähemalt saab lugeda nii siit kui ka siit.