Eesti peakonsul Peterburis: uudistest laekuv info on üks asi, teine aga see, kuidas inimesed päriselt käituvad

Kuigi Venemaal on koroonaviiruse deltatüvi jõudsalt nakatumiskordajat tõstmas, pole Carl Eric Laantee Reintammi sõnul idanaabrite kultuurimeka rahva seas näiliselt mingisugust paanikat täheldatud. "Nevski prospektil viibitakse masside keskel ilma maskideta," kirjeldas sealne Eesti peakonsul kohalike vähest ohutunnetust.

Venemaa juunikuine koroonastatistika leiab igapäevaselt kajastust maailma suurimates väljaannetes: uudislugudest nähtub, et nii Moskvas kui ka erinevates oblastites on riskitase tõusnud meeletult ning meetmed karminevad ühes nakatunute kärme kasvuga.

Selliseid juhtumeid saab ette lugeda nii Moskvas, Sahhalinis, Kemerovos kui ka näiteks Krasnodaris. Küll aga mitte Sankt-Peterburgis, kus kandis leviv deltatüvi on jõudnud otsapidi ka Eestimaale.

"Linnapildis pole mingisugust suuremat muutust näha: restoranid on lahti, inimesed jooksevad ringi hingamisteid katmata," sõnas kolm aastat Peterburis resideerunud Laantee Reintamm. "Nevski prospektil viibitakse masside keskel ilma maskideta. Poodides aga maske ikka kantakse, kuna see on lihtsalt nõutud. Paanikameeleolu pole näha, mis muidugi ei pruugi positiivne olla."

Paanikameeleolu pole näha.

Deltatüvega nakatunute põhilise kuumpunktiga - Moskvaga - käib Peterburi linnal endiselt tihe ühendus. Rekordarvulised nakatumised ja surmajuhtumid Narvast kahe ja poole tunni kaugusel olevat metropoli ei näi heidutavat ning Laantee Reintamm väljendas arvamust, justkui oleks see korrelatsioonis hetkel käimasolevate Euroopa meistrivõistlustega jalgpallis. "Paljud arvavad, et peale jalgpalli meistrivõistlusi on tulemas karmimad tingimused," sõnas peakonsul, kes tõdes, et terve pandeemia jooksul on Moskva käitunud viirusega võitlemisel oluliselt karmima käega kui Sankt-Peterburg.

Miks Venemaal deltatüvi sedavõrd kiiresti koroonastatistikas hüpet teeb, ei tea Laantee Reintamm kommenteerida. "See pole minu pädevuses," tõdes ta. Ka ei tea peakonsul põhjuseid, miks on venelaste seas vaktsineerimisprotsent madalavõitu. "Selleni, et tagasiside tänavalt jõuaks meieni, läheb aega," nentis Laantee Reintamm.

Peakonsul märkis, et on ise muidu juba pikemat aega vaktsineeritud ning rõhutab selle olulisust ka teistegi puhul.

"Olen seda usku, et tänu meditsiini arengule viimase 100 aasta jooksul me elamegi nii vanaks. Ja usun ka sellesse, et kui arstid annavad soovituse, siis nad teavad, mida nad teevad."

Taustast

Juunikuu esimesel nädalal hakkas Venemaal järsult tõusma ööpäevane nakatunute arv. Eriti märgatav hüpe leidis aset Moskva oblastis. Ka Eestis tasapisi pead tõstev deltatüvi näib pärinevat idanaabrite aladelt - siinne variant on äravahetamiseni sarnane Peterburis leviva tüvega.

Venemaa on siiani vaktsineerinud 12,1% oma elanikkonnast. Nähtub, et madala pookimistempo puhul ei lange süü mitte vaktsiininappusele, vaid elanikkonna üldisele skepsisele - võimueliidi seast on kirjeldatud olukorda lausa "nihilismina".

Et vaktsineerimisaktiivsust tõsta, on nii mõnedki oblastid (sealhulgas Moskva, Sahhalini ja Kemerovo) kehtestanud nõude pookida kõik teenindussektori, kaubanduse, hariduse ja tervishoiuvaldkonna töötajad. Sundmeetmeid on kasutusele võetud mujalgi. Ranget joont hoides soovitakse näiteks Moskvas saavutada 60-protsendiline vaksineerituse tase juba juuli keskpaigaks.

Kokku on idanaabritel registreeritud 5 334 204 koroonasse nakatumist ning 289 327 koroonaviirusega seotud surmajuhtumit.