Putin: USA organiseeris 2014. aastal Ukrainas relvastatud riigipöörde

Venemaa president Vladimir Putin avaldas täna Suure Isamaasõja alguse aastapäeva puhul artikli Saksa nädalalehes Die Zeit, mida vahendatakse Kremli veebilehel. Taas kurdab ta NATO laienemise üle itta, mis tema hinnangul on kogu kurja juur, ning väidab, et USA organiseeris 2014. aastal Ukrainas riigipöörde.

Putin kirjutab, et 80 aastat tagasi, 1941. aasta 22. juunil ründasid praktiliselt kogu Euroopa vallutanud natsid Nõukogude Liitu ja algas Suur Isamaasõda, milles hukkus kümneid miljoneid inimesi ning hiiglaslikku kahju tehti majanduslikule potentsiaalile ja kultuurile.

„Me tunneme uhkust punaarmee kangelaste ja tagalatöötajate mehisuse ja vastupidavuse üle, kes mitte ainult ei kaitsnud kodumaa sõltumatust ja väärikust, vaid päästsid Euroopa ja maailma orjastamisest. Ja kes ka ei püüaks praegu mineviku lehekülgi ümber kirjutada, on tõde see, et Nõukogude sõdur ei tulnud Saksamaa pinnale sakslastele kätte maksma, vaid vabastaja õilsa, suure missiooniga. Meie jaoks on natsismiga võidelnud kangelaste mälestus püha. Me meenutame tänulikkusega Hitleri-vastase koalitsiooni liitlasi, vasupanuvõitluses osalenuid, saksa antifašiste, kes tõid ühise võidu lähemale,” kirjutab Putin.

Pärast sõja üleelamist suutsid Euroopa rahvad Putini sõnul võõrandumisest üle saada ning taastada vastastikuse usalduse ja austuse ning võtsid kursi integratsioonile, et tõmmata lõplikult joon alla Euroopa eelmise sajandi esimese poole tragöödiatele. Putin rõhutab eriliselt, et sellise Euroopa tekkimisel mängis kolossaalset rolli Nõukogude ja Saksa rahvaste leppimine.

Putin tuletab meelde, et just Saksa ettevõtjad olid sõjajärgsetel aastatel Nõukogude Liiduga koostöö tegemise pioneerid. 1970. aastal sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liitvabariigi vahel „sajandi tehing” gaasi tarnimiseks Euroopasse, mis pani Putini sõnul aluse konstruktiivsele vastastikusele sõltuvusele ja sai järgnenud grandioossete projektide, sealhulgas Nord Streami gaasitoru alguseks.

„Me lootsime, et külma sõja lõpp saab ühiseks võiduks kogu Euroopa jaoks. Tundus, et veel natuke ja saab reaalsuseks Charles de Gaulle’i unistus ühendatud kontinendist, isegi mitte geograafilisest „Atlandist Uuralini”, vaid kultuurilisest, tsivilisatsioonilisest – Lissabonist Vladivostokini,” kirjutab Putin. „Just selle loogikaga, ühiste väärtuste ja huvidega ühendatud Suure Euroopa ehitamise loogikaga püüdis Venemaa arendada oma suhteid eurooplastega. Nii meie kui ka Euroopa Liit tegime sellel teel palju ära.”

Putini sõnul jäi aga peale teine lähenemine, mille aluseks oli NATO laienemine, mis ise oli külma sõja relikt.

Just NATO laienemine itta, mis algas sellest, et Nõukogude Liidu juhtkonda veendi ühinenud Saksamaa NATO liikmelisuses, sai Putini sõnul vastastikuse usaldamatuse järkjärgulise kasvu põhjuseks Euroopas. Putin kirjutab, et tollaseid lubadusi, et see ei ole suunatud Venemaa vastu ja et NATO piirid Venemaale lähenema ei hakka, tõtati kiiresti unustama.

„Ja alates 1999. aastast järgnes veel viis NATO laienemise lainet. Organisatsiooni astus 14 uut riiki, sealhulgas endise Nõukogude Liidu vabariigid, mis praktiliselt mattis lootused eraldusjoonteta kontinendile. Mille eest muide hoiatas 1980. aastate keskel SPD (Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei – toim) üks liidreid Egon Bahr, kes tegi ettepaneku ehitada pärast Saksamaa ühinemist kardinaalselt ümber kogu Euroopa julgeolekusüsteem, kusjuures nii Nõukogude Liidu kui ka USA osavõtul. Aga keegi Nõukogude Liidus, USA-s ega Euroopas ei tahtnud teda siis kuulata,” kirjutab Putin. „Veelgi enam, paljud riigid pandi kunstliku valiku ette, kas olla koos kollektiivse Lääne või Venemaaga. Tegelikkuses oli see ultimaatum. Milliste tagajärgedeni viis selline agressiivne poliitika, näeme me 2014. aasta Ukraina tragöödia näitel. Euroopa toetas aktiivselt konstitutsioonivastast relvastatud riigipööret Ukrainas. Sellest kõik algaski. Miks oli vaja seda teha? Ametis olnud president Janukovõtš juba nõustus siis opositsiooni kõigi nõudmistega . Miks organiseeris USA riigipöörde ja Euroopa riigid toetasid seda tahtejõuetult, provotseerides lõhenemine Ukrainas endas ja Krimmi lahkumise tema koosseisust?”

Praegu on kogu Euroopa julgeolekusüsteem Putini sõnul tugevalt degradeeritud. Kasvab pinge ja reaalseks saavad uue võidurelvastumise riskid. Jäetakse kasutamata tohutud koostöövõimalused.

„Miks nii toimub? Ja mis peamine, millised järeldused me peaksime koos tegema? Millised ajaloo õppetunnid meelde jätta? Ma arvan, et eelkõige see, et Suure Euroopa kogu sõjajärgne ajalugu kinnitab: meie ühise kontinendi õitseng ja julgeolek on võimalikud ainult kõigi riikide, sealhulgas Venemaa ühiste jõupingutustega. Sest Venemaa on üks suuremaid Euroopa riike. Ja me tunneme oma lahutamatut kultuurilist ja ajaloolist sidet Euroopaga,” kirjutab Putin.

Putini sõnul on Venemaa avatud ausale loovale koostööle, mis kinnitab ühise koostöö- ja julgeolekuruumi loomise ideed Atlandist Vaikse ookeanini, mis sisaldaks erinevaid integratsiooniformaate.

Putin kordab, et Venemaa on kõikehaarava partnerluse taastamise poolt Euroopaga.

„Maailm areneb dünaamiliselt, puutub kokku uute väljakutsete ja ohtudega. Ja me lihtsalt ei saa endale lubada mineviku arusaamatuste, solvumiste, konfliktide ja vigade kaasa tassimist. See on koorem, mis segab meid aktuaalsete probleemide lahendamisele keskendumast. Oleme veendunud, et me kõik peame tunnistama neid vigu ja need parandama. Meie ühine ja vaieldamatu eesmärk on kontinentaalse julgeoleku tagamine ilma eraldusjoonteta, ühine võrdõigusliku koostöö ja üldise arengu ruum Euroopa ja kogu maailma õitsengu nimel,” kirjutab Putin.