Hispaania peaminister Pedro Sánchez on tunnistanud, et otsus pahandab paljusid hispaanlasi, aga ta kinnitab, et armuandmisakt on parim viis riik taas ühendada ja kriisile poliitiline lahendus leida, vahendab Guardian.

Sánchez kinnitas kauaoodatud armuandmise toimumist eile Barcelonas peetud kõnes, milles ta rõhutas vajadust koos eksisteerimise, suuremeelsuse ja uue alguse järele. Armuandmine kiidetakse ametlikult heaks Hispaania valitsuse tänasel istungil.

Üheksa Kataloonia endise valitsuse liiget, kes ei põgenenud välismaale, ja kaks aktivisti mõisteti Hispaania ülemkohtus 2019. aastal süüdi mässu õhutamises.

„Ma tean, et on inimesi, kes on selle sammu vastu ja ma mõistan ja austan nende põhjusi,” ütles Sánchez, keda katkestati kõne ajal vahelehüüetega. „Nendel meist, kes toetavad armuandmist, on omad põhjused ja nende põhjuste juures kaaluvad lootused tulevikule üles mineviku vimmad. Ja mis puutub poliitiliste otsuste üles kaalumisse, siis peab tulevik lugema rohkem kui minevik. Kuigi me mõistame, miks mõned inimesed selle vastu on, on valitsus valinud leppimise tee avamise, tagasi kokkutulemise. Me arvame, et see armuandmine avab selle tee ja annab meile kõigile võimaluse alustada uuesti ja teha seda seekord paremini.”

Belgias maapaos viibiv Kataloonia endine president Carles Puigdemont, keda Hispaanias ootaks vahistamine iseseisvusreferendumi korraldamise ja sellele järgnenud ühepoolse iseseisvuse väljakuulutamise eest, nimetas Sánchezi kõnet etenduseks ja ütles, et sellega ei lollitata kedagi.

Ajalehe El Mundo hiljutise küsitluse järgi oli 61% hispaanlastest armuandmise vastu. Madridis avaldasid kümned tuhanded inimesed hiljuti selle vastu meelt.

Armuandmise vastu on ka karistused määranud Hispaania ülemkohus, mis märkis, et süüdimõistetud ei ole üles näidanud mingit kahetsust.

Sánchezi poliitilised rivaalid on süüdistanud teda varasema armuandmise vastase seisukoha hülgamises ja soovis olla meele järgi Kataloonia iseseisvusmeelsele erakonnale Kataloonia Vabariiklikud Vasakpoolsed (Esquerra Republicana de CatalunyaERC), kelle toetusest Hispaania vähemusvalitsus sõltub.

Segaste tunnetega võtsid armuandmise vastu ja kaks Kataloonia suurimat iseseisvusmeelset erakonda.

ERC-d esindav Kataloonia president Pere Aragonès nimetas armuandmist esimeseks sammuks, millele peavad järgnema läbirääkimised, aga ka puudulikuks lahenduseks. Aragonès nõudis amnestiat ja ühiselt kokkulepitud referendumit Kataloonia tuleviku üle.

Puigdemonti asutatud radikaalse erakonna Koos Kataloonia Eest (Junts per Catalunya) esindaja Elsa Artadi nimetas Sánchezi kõnet Barcelona ooperimajas farsiks.