Aastatel 1980–1986 oli Madisson Nõukogude Liidu poliitvang, viibis neli aastat Permi oblastis poliitilise vangina vangilaagrites VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel Ida-Jakuutias (Kolõmal). Pärast vabanemist asutas ta 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG. Hirvepargi miitingu järel, mille üks eestvedajaid ta oli, saadeti ta 1987. aasta septembris Nõukogude Liidust välja.
Madisson elas aastatel 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.
1990. aastal naasis ta Eestisse, kus osales poliitilises tegevuses ning oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.
Aastatel 2002–2005 oli Tiit Madisson Lihula vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati 2. septembril Juhan Partsi juhitud Eesti valitsuse korraldusel.
Madisson esines elu jooksul ka erinevate holokausti ajaloos kirja pandud kujul eitavate ning antisemiitlikeks peetavate seisukohtadega. Lisaks avaldas ta raamatu "Holokaust. 20. sajandi masendavaim sionistlik vale."
