Umbusaldusavalduse poolt oli 181 Riksdagi liiget, vastu 109, erapooletuks jäi 51 ja puudus 8.
Löfvenist sai seega esimene Rootsi peaminister, kellele parlament on umbusaldust avaldanud.
„On kahetsusväärne, et Vasakpartei lükkas tagasi võimaliku tee edasi,” ütles Löfven pressikonverentsil, viidates sotsiaaldemokraatide ja Keskpartei ettepanekule läbirääkimisteks.
Löfven rõhutas ka, et sotsiaaldemokraadid ei ole turuhinnapõhiste üüride poolt, mis oli umbusaldusavalduse põhjus.
Valitsusel on Löfveni sõnul nüüd kaks võimalust: kas Löfveni tagasiastumine ja kaks parlamendi spiikri juhitud uue valitsuse moodustamise vooru või uute parlamendivalimiste väljakuulutamine Löfveni poolt. Löfven ei öelnud, kumma variandi poole ta praegu kaldub.
„Valitsusel on nädal aega kaaluda, mis tee me peaksime valima. Kõigest hoolimata oleme mina ja minu partei olemas, et riigi juhtimise vastutus oma õlule võtta,” ütles Löfven. „Minu fookus on olnud ja saab alati olema Rootsi heaks parima tegemine.”
Valitsuse ja seda toetavate erakondade programmis on kokku lepitud, et kaalutakse uute üürikorterite ehitamisel üleminekut turupõhistele üürihindadele ja see mudel on kavas kasutusele võtta järgmise aasta juulis.
Vasakpartei esimees Nooshi Dadgostar ütles aga, et kui valitsus seda eelnõu tagasi ei võta, algatab Vasakpartei umbusaldamise.
Rootsis on praegu sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus. Seda toetavad ka Keskerakond ja liberaalid. Nendega on kokku lepitud 73-punktiline programm, mida püütakse ellu viia.
Valitsus vastas, et ei ole olemas mingit eelnõu, mille saaks tagasi võtta. Asja on alles uuritud ja selle uurimise tulemus saadetakse ettepanekute tegemise ringile.
Teema on Vasakpartei jaoks tähtis. Esimees Dadgostari sõnul on oht, et turupõhised üürihinnad levivad ka teistele üürikorteritele.
Nii valitsus kui ka uuringu läbiviijad on rõhutanud, et nii ei juhtu.
Rootsis on nimelt kasutusel üüride piirmäärade süsteem, milles on aga mitmeid probleeme.
Vasakpartei tahab ka näidata, et ei ole valitsuse uksematt. Nüüd on võimalus näidata seda järgmisi valimisi silmas pidades, kui need toimuvad õigel ajal ehk järgmise aasta sügisel.
Vasakpartei on eelkõige lootnud, et valitsus loobub oma kavatsusest, sest uute valimiste järel võib peaministriks tõusta moderaatide juht Ulf Kristersson.
Moderaadid, kristlikud demokraadid ja Rootsi Demokraadid ei saanud valitsuse kukutamiseks kolme peale hääli kokku, aga koos Vasakparteiga küll. Nii haarasid nad kohe võimalusest kinni, kui see tekkis.
Kristlikud demokraadid ja moderaadid toetavad turupõhiseid üürihindu ehk on sisulises küsimuses valitsusega sama meelt. Rootsi Demokraadid on turupõhiste üürihindade vastu.
Vasakpartei on oma nõudmistega ennegi valitsust ähvardanud. Seetõttu suhtuti seekordsesse nõudmisse viisil, et jälle nad kisavad, et hunt tuleb.
Siiski viis Vasakpartei oma ähvarduse täide.
Olukorras on üllatav ka see, et vaid Rootsi Demokraadid on öelnud, et tahavad ennetähtaegseid valimisi, aga teised erakonnad läksid ikkagi sellele teele, kuigi korraliste valimisteni on 15 kuud.
