Transpordiameti pressiesindaja Erki Varma märkis Delfile, et kuumalaine suurimad mõjud teedele on seotud just nimelt pinnatud teelõikudega, kus kuumuse mõjul imbub bituumen pinnale.

"Keskmise ja suurema raskeliikluse osakaaluga teedel võib tee sõidujälgedes "higistama" hakata. Probleeme on rohkem suurema koormusega ristmikel. Eriti keeruline võib olukord olla asulates, kus "higistavat" teed peavad ületama jalakäijad," sõnas Varma.

Kuigi maanteid kattev pigi ehk bituumensideaine ei tohiks kuumaga sulada ega külmaga praguneda, on meie kliimas õige variandi valimine väljakutseks  väga suure temperatuurivahemikuga (talvel on suhteliselt külm ja suvel tihti päris kõrge temperatuur) kasutatakse optimaalsemat lahendust, mis tähendab, et tavapäraste bituumenite puhul on vahemik 20 kraadist kuni +40 kraadini.

Kuidas siis ometigi maanteel kate higistab ja pehmeneb, kui õhutemperatuur pole veel 35-nigi küündinud?