Armeenia keskvalimiskomisjon teatas, et kui loetud oli sada protsenti häältest oli Pašinjani partei saanud 53,92-protsendise toetuse ja endise presidendi Robert Kotšarjani blokile oli antud 21,04% häältest, teatab Interfax.

Kotšarjan blokk väitis aga, et valimistel toimus võltsimisi, vahendab BBC News.

Ennetähtaegsed valimised kuulutati välja pärast Armeenia kaotust sõjas Mägi-Karabahhi pärast Aserbaidžaanile. Armeenia kaotas sõjas territooriume ja tuhandeid inimelusid.

Oma võitu kuulutades kutsus Pašinjan oma toetajaid kogunema täna õhtul Jerevani peaväljakule.

„Armeenia rahvas andis meie Ühiskondliku Kokkuleppe parteile mandaadi riiki juhtida ja mulle isiklikult peaministrina riiki juhtida,” ütles Pašinjan. „Me teame juba, et saime valimistel veenva võidu ja meil on parlamendis veenev enamus.”

Eile käis valimas ligi 50% Armeenia 2,6 miljonist valimisõiguslikust kodanikust.

Kotšarjani allianss teatas, et ei tunnusta enda võitjaks kuulutamist Pašinjani poolt, sest ta tegi seda, kui hääled olid loetud vaid 30 protsendis valimisringkondadest.

„Sajad signaalid valimisjaoskondadest, mis annavad tunnistust organiseeritud ja plaanitud võltsimistest kujutavad endast tõsist põhjust usalduse puudumiseks,” teatas Kotšarjani blokk.

Armeenia peaprokuratuur teatas eile õhtul, et on saanud 319 teadet rikkumiste kohta ja algatanud kuus kriminaalmenetlust, mis kõik olid seotud väidetavate häälte ostmistega kampaania ajal.

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõpra ja liitlast Kotšarjani on ennast varem süüdistatud presidendivalimiste tulemuse võltsimises.

Samuti on teda süüdistatud meeleavalduste inimohvreid kaasa toonud mahasurumises 2008. aastal.

Pašinjan tuli võimule 2018. aasta rahvarevolutsiooni tulemusena ja Armeenia sai kiita, kui samal aastal toimusid tema juhtimisel esimesed vabad ja ausad valimised.

Pärast 2020. aasta novembrit, kui Pašinjan allkirjastas Moskva vahendatud relvarahu Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi sõja lõpetamiseks, on Armeenia olnud poliitilises kriisis.