Tõukeratturid, poekile jäänud aknad ja lärmakad naabrid: politsei annab soovitusi suvepuhkusel probleemide vältimiseks
(32)
Et suvised puhkusenädalad mööduksid ilma negatiivsete "tüüp-probleemideta", tasub eestimaalastel järgnevat hoolega lugeda ja üht-teist ka kõrva taha panna: suviste murekohtade suhtes antakse nõu politsei- ja piirivalveametist.
Vargusoht
Üks võimalikest probleemidest, mis soojade ilmade aegu esile kerkida võib, on tuulutuseks avatud akende kaudu majja pääsenud vargad: suviti kiputakse uksi-aknaid jätma positsioonile, mis soodustab pahatahtlikel isikutel elamutesse tungida ja sealt esemeid omastada.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Veiko Randlaine märkis Delfile antud kommentaaris, et puhkuste aegu reisimise tõttu tasub uste-akende korralikku sulgemist veelgi tõsisemalt võtta.
Lisaks mainis ta, et kodust eemal viibimisest ei tasu sotsiaalmeedias laialt pajatada. "Viide sellele, et kodu on tühi, on tuusik varastele," sõnas Randlaine hoiatavalt.
Puhata vastutustundlikult!
Puhkusel olles kerkivad esile veel muudki võimalikud murekohad.
Koroonapandeemia leevenemine ja suvepuhkuste kättejõudmine võib innustada inimesi vastutustundetult pidutsema - selle raames tuleb silmas pidada nii alkojoobes ujumist, auto juhtimist kui ka lihtsalt kuuma päikse kätte magama jäämist.
"Ühelgi aastaajal ei sobi kokku sõiduki juhtimine ja alkohol või ujumine ja alkohol," sõnas Veiko Randlaine. "Lisaks enda õigele käitumisele hoolitseb hea sõber ka selle eest, et seltskonnast mõni teine joobes rooli või ujuma ei kipu. Liigne alkohol ei too kunagi head, näiteks joobes kuuma päikese käes magama jäämine võib põhjustada tõsise tervisehäire."
Kuna puhkusele minnakse tihti oma neljajalgse lemmikuga, tuleb ka loomade suhtes tähelepanelik olla - kuumade ilmade puhul autosse jäädes võib loom saada kuumarabanduse.
"Nähes kuuma ilmaga parklas seisvat autot, kuhu on jäetud üksinda lemmikloom, tasub helistada hädaabinumbril 112," julgustas Randlaine inimesi sääraste sündmuste puhul reageerima. "Auto numbrimärgi abil on võimalik tuvastada omanik ja temaga ka ühendust võtta."
Soojalaine tõttu võib aina enam puhkajaid silmata ka meie pikal ja laial rannaribal. Kõrvetava päikse käest jahutust otsides vaadatakse ikka ja alati mere suunas, kus madratsiga või muude täispuhutavate esemetega ulpides võib olla märksa mõnusam päikest võtta, kui lihtsalt kuumal rannaliival lebades. Sellega kaasneb aga võimalus, et kummimadrats või ujumisrõngas tirivad rannalise ootamatult hoopis avamere suunas.
"Madratsil või suurel kummist mänguasjal avatud veekogule tegelikult minna ei tasu, sest selline asi võib kergesti ümber minna või väiksegi tuulega lühikese ajaga kaldast kaugele triivida," ütles Veiko Randlaine.
Lisaks randadele jõuavad puhkajad tavapärasest tihemini ka loodusesse. Matkates tasub alati arvesse võtta kadumise ohtu, mistõttu on pea kohustuslik võtta kaasa laetud akuga mobiiltelefon ja ka joogivesi.
Lärmi vähemaks
Viimase poole nädala jooksul, mil Eesti alad on saanud kuumapahvaku osaliseks, pole viimaste probleemidega siiani politseil veel tegeleda tulnud. Küll aga tasub eelnevate aastate kogemusi arvesse võttes need õpetussõnad kõrva taha panna, vältimaks edaspidi sarnaste juhtumite esilekerkimist.
Millega politseil on aga tulnud viimasel ajal ohtralt tegeleda, on näiteks öörahu rikkumised.
"Näiteks möödunud ööl teatati üle riigi öörahu rikkumisest tervelt 77 korral. Inimestel on puhkused ning tihti ei arvestata naabritega," selgitas Randlaine, kes kutsub inimesi üles teistega arvestama. "Meenutame, et öörahu kestab tööpäeviti kell 22-6 ning reedeti ja laupäeviti 24-7. Naabrile ei pruugi meeldida lärmakas pidu või lihtsalt vali muusika. Puhkuse ajal tehakse ka sageli remonti. Mürarikastest remonditöödest tasub näiteks kortermajas eelnevalt naabritele teada anda, kindlasti on sellised tööd viisakas ära teha päevasel ajal. Kui muruniitja põhjustab lärmi, ei ole naabrite suhtes viisakas ka hilisõhtul või varahommikul niita."
Tõukeratturid, tähelepanu!
Teiseks väljapaistvaks probleemiks on kujunenud elektritõukeratturid.
"Näiteks ainuüksi möödunud ööl andis kiirabi esmaabi kolmele elektritõuksiga sõitnud inimesele," märkis politseist. "Liiklusseadust peavad tundma ja sellest kinni pidama kõik liikluses osalejad. Loomulikult peab autojuht arvestama, et teda kaitseb raud ja näiteks jalg- või tõukeratturit ümbritseb ainult õhk. Siiski peavad olema ise ettevaatlikud ka kaherattaliste juhid."
Et selliseid olukordi vältida, tasub üle käia kergliikuritega liiklemise reeglid:
- Kergliikur on elektri jõul ÜHE inimese vedamiseks ettenähtud istekohata sõiduk.
- Alkoholijoobes kergliikuriga sõita ei tohi.
- Ülekäigurajal ei ole kergliikuril eesõigust. Sõidukijuhil on kohustus kergliikurile teed anda vaid pöördel, kui kergliikur ületab teed, millele juht pöörab. „Kondimootoriga töötav“ tõukeratas ei ole liiklusseaduse tähenduses kergliikur.
- Lubatud suurim kiirus on kergliikuril 25 km/h ja juht peab valima sõiduoskusele ning teeoludele sobiva kiiruse.
- Teel jalgrattaga, kergliikuriga ja pisimopeediga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Kiivrit soovitame kanda kõigil olenemata vanusest, sest tihti on õnnetusega kaasnenud just peavigastused.
- Jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäia kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda.
