Miks ei esitanud prokuratuur süüdistust mõrvas? Prokuratuuri kõneisik selgitas, et tegemist on ühe inimese tapmisega, mõrv on aga kahe või enama inimese tapmine või tapmine eriti piinaval viisil. Antud juhul ei ole kumbki koosseis täidetud, sõnas kõneisik.

Traagiliselt lõppenud sündmused said alguse tänavu 5. jaanuari õhtul Tallinnas Lasnamäel Ümera tänaval asuvas kortermajas. Kriminaalmenetluses kogutud andmetel läks 80-aastane Mati korrale kutsuma ülemise korruse naabrit ning võttis kaasa tulirelva Taurus, mille omamiseks tal seaduslikku luba ei olnud. 36-aastane naine avas ukse, misjärel tekkis mehe käes olnud relva pärast rüselus ja mille käigus mees tulistas naist kaks korda. Kannatanu suri saadud vigastustesse samal õhtul haiglas.

Kriminaalmenetlust juhtiva ringkonnaprokuröri Eneli Lauritsa sõnul viibisid ühetoalises korteris tulistamise hetkel 4- ja 6-aastane laps. „Matile esitas prokuratuur süüdistuse tapmises ja süüd suurendab asjaolu, et ta tulistas kannatanut ohvri 4- ja 6-aastase lapse juuresolekul. Matit süüdistatakse ka ebaseadusliku tulirelva omamises, mille mees soetas koos laskemoonaga Tallinnas turult kaks kümnendit tagasi,“ ütles Laurits.

„Õiguskaitseasutuste üks prioriteete on leida üles ja ära võtta keelatud relvad. Olgugi, et tänapäeval on mustalt turult relvi hankida pea võimatu, palume inimestel anda politseile teada, kui neil või nende lähedastel võib kodus olla ebaseaduslikke relvi. Vabatahtlikult loovutades ei pea kartma ka karistust. Samuti julgustame abi saamiseks pöörduma inimestel, kelle relvaomanikest lähedaste puhul on tekkinud mure või kahtlus, et nende elustiili või käitumise tõttu võib relv olla ohuks inimesele endale või teistele,“ lisas prokurör.

„Kuigi politseil puudus eelnev info nende naabrite vahelisest varasemast konfliktist, jõuab piirkonnapolitseinikeni teateid selle kohta, kuidas ühiselu reeglid inimeste vahel arusaamatusi tekitavad. Politsei saab vastavalt olukorrale sekkuda karistusõiguslikult, või kui probleemi lahendamine ei kuulu politsei pädevusse, saame konflikti lahendamisele siiski igati kaasa aidata, kaasates korteriühistut, naabruskonna elanikke, kohalikku omavalitsust, munitsipaalpolitseid või teisi spetsialiste,“ ütles Põhja prefektuuri politseimajor Ege Ülend.

„Sotsiaalkindlustusamet pakub taastava õiguse põhimõttel lepitusteenust, mille eesmärgiks on anda võimalus erapooletu vahendaja toel kohtuda ja tekkinud olukorra asjaolusid ja nende mõjusid arutada. Näeme piirkondlikus politseitöös, et taastav õigus on ennast naabritevaheliste tülide lahendamisel väga hästi tõestanud. Oluline on teada, et lahendusi on võimalik leida ning naabritevahelised erimeelsused on lahendatavad viisaka suhtlemise ja teineteist austava käitumisega. Julgustame konfliktide puhul küsima nõu oma piirkonnapolitseinikult, kelle kontaktid on leitavad politsei kodulehelt,“ rääkis Ülend.

Eeluurimist viis läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talitus. Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse üldmenetluses ja kohus ei ole eelistungi aega veel määranud.