- President Bideni ja CNNi korrespondendi Kaitlan Collinsi vahel tekkis pressikonverentsi lõpus väike nagin. Viimane pakkus, et kohtumine ei olnud eriti konstruktiivne. Kas see oli siis konstruktiivne?

- Nagu president Biden pressikonverentsi ajal ütles, oli see väga konstruktiivne kohtumine. President Biden rääkis president Putiniga kitsas formaadis kaks tundi. Nad rääkisid väga pikalt ja president Biden sai oma seisukohti avaldada. Nad rääkisid valdkondadest, kus saame koostööd teha, ja valdkondadest, kus meil on erimeelsusi. Nii et selles mõttes oli tegemist väga produktiivse kohtumisega. Meil tuleb vaadata, kuidas arenevad suhted meie riikide, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel. President Biden palus näiteks välisminister Blinkenil ja USA sõjaväeametnikel kohtuda Venemaa partneritega ja arutada strateegilise stabiilsuse küsimusi. Oleme kolme kuni kuue kuu pärast tagasi ja vaatame, mis sellest välja tuleb, ning läheme edasi. Diplomaatia on pikem protsess.

- Ütlesite, et tippkohtumine oli konstruktiivne. Kui konstruktiivne ta oli seoses minu riigi elanikele südameasjaks olevates küsimustes, mis puudutavad Ukrainat, Valgevene hiljutist lennuki kaaperdamist ja muidugi Aleksei Navalnõid?

- Nagu president Biden ütles, arutas ta president Putiniga pikalt inimõiguste küsimusi. President Biden ütles seda väga huvitavalt: mure inimõiguste pärast on Ameerika rahva DNA-s, see on meiega juba esimestest päevadest peale sündi. Nii rääkis ta president Putiniga olukorrast Venemaal, kuid meie jaoks on oluline olukord maailmas - Venemaal, Ukrainas, Valgevenes ja Ameerikas. Inimõiguste austamine on meie huvides ja iga riigi huvides. President Biden ütles väga huvitavalt, et ta küsis president Putinilt: "kas soovite, et inimõigustele ja ajakirjandusvabadusele avaldatava surve tõttu halveneks Venemaa maine?" Muidugi pole see Venemaa huvides. Nii et need küsimused, küsimused Navalnõi kohta, Valgevenes kinni peetud Protasevitši kohta ja muud inimõiguste probleemid on Ameerika Ühendriikide, president Bideni jaoks väga murettekitavad.

- Eestis oli suurem osa tippkohtumisele eelnenud narratiivist pühendatud sellele, mis algas juba Obama ajal, ehk siis Aasiale suurema tähelepanu pööramisele. Eesti välissuhete ekspertide sõnul näib see suund, mis paistab taas relevantne Bideni administratsiooni ajal, nagu oli ka Trumpi ajal, olevat miski, mis hajutab tähelepanu meie piirkonnalt, meie Euroopa nurgalt ja Venemaa ähvardustelt. Kuidas te sellele vastaksite?

- Ma ütleksin, et USA vaatab muidugi Hiina tegevust ja me töötame probleemide kallal, mida Hiina tekitab erinevates valdkondades, kuid nagu president Biden ütles, Atlandi-ülene liit on oluline, Euroopa on väga oluline. Need liidud Euroopa riikide ja demokraatliku maailmaga on väga, väga olulised ja me hindame neid suhteid. President Biden ja tema administratsioon teevad nende suhte tugevdamiseks kõvasti tööd.